Eesti Pank ennustab nüüd juba kiiremat hinnatõusu

Sügisel hindas Eesti Pank järgmise aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu 4,2%-le, siis nüüd langetati prognoosi 3,9 protsendile. Järgmise aasta inflatsioonitasemeks prognoositi sügisel 2,7%, uus hinnang on 3,5%.

"Inflatsioon kiirenes ka tänavu sügisel enam, kui Eesti Panga sügisprognoosi põhistsenaarium ette nägi. Põhjuseks oli üleilmne toidutoorme kallinemine, mis mõjutas tarbijahindu eeldatust rohkem," selgitas Eesti Panga president Andres Lipstok.

Lipstoki sõnul on hinnad tõusnud peamiselt välisturgudest tingitult.

Samas tõusid aastatagusega võrreldes ka marginaalid toiduainete kaubanduses ja nii oli toiduainete hulgikaubanduse kasum selle aasta kolmandas kvartalis läbi aegade suurimaid.

Eesti Panga prognoosi järgi tõusevad hinnad tänavu keskmiselt 2,7%, varasem prognoos oli 2,4%. Toiduainete kiire hinnatõus mõjutab keskpanga hinnangul inflatsiooni siiski ajutiselt, muus osas jääb inflatsioon vaoshoituks ning seetõttu alaneb inflatsioonitase 2012. aastal.

SEB makroanalüütiku Hardo Pajula sõnul ei oma selle aasta inflatsiooniootuse tõstmine keskpanga poolt mingit tähtsust, kuna muutus on väike. "See on absoluutselt tähendusetu minu jaoks, kas inflatsioon on 2,4 või 2,7 protsenti. Pealegi räägime aastast, mis on niikuinii praktiliselt lõppenud," selgitas ta.

Järgmise aasta keskmiseks hinnatõusuks pakub SEB Pank oma viimases prognoosis 3%, kuid Pajula sõnul korrigeeritakse seda numbrit veebruaris. "Mina tahaks seda kindlasti tõsta. Ma tahtsin selle 4 protsendile tõsta juba novembris. Aga veebruaris vaatame selle kindlasti üle," märkis ta.

Keskpanga lootusega, et 2012. aastal inflatsioonitase alaneb, pole Pajula nõus. "Tänase teadmise baasilt arvaks, et inflatsioon hakkab ikkagi vaikselt ülespoole sammuma," lisas Pajula.

Analüütiku sõnul veavad järgmisel 2-3 aastal hinnatõusu keskpangad. "Kui raha mass ei kasva, aga toiduhinnad kasvavad, siis ei tähenda see, et üldine hinnatase kasvab," rääkis ta, sest toiduhindade kasvu peab kompenseerima mingi muu kaup. "Ma arvan, et siin on poliitilist survet vabaneda tohutust võlakoormast, mida keegi ei jõua ära maksta, inflatsiooni teel ja see hakkab järjest enam inflatsiooninumbreid mõjutama," ütles Pajula.

Analüütik märkis, et kuna inimesed arvavad, et euro tulek kergitab hindu, on hinnad ka üles minemas. "Nii kui euro teatavaks sai möödunud aasta lõpus, hüppasid nii tajutav inflatsioon kui ka inflatsiooniootus üles," rääkis ta.

Uue aasta esimeses kvartalis inflatsioon Pajula hinnangul tõenäoliselt väheneb, kuna siis raha nii usinalt kui aasta lõpus poodi ei viida ja saabub iga-aastane nn järelemõtlemise periood.

Keskpank ootab 2012. aastal sama suurt majanduskasvu nagu 2011 ehk 3,9%, kuigi sügisel hindas pank ülejärgmise aasta majanduskasvuks 3,8%.

Tänavuse majanduskasvu prognoosi jättis keskpank samaks, 2,5%-le.

Eesti Panga hinnangul jätkub majanduskasvu taastumine nii euroalal kui ka Eestis. "Peamiseks majanduse taastajaks on olnud eksport, mis jooksevhinnas jõudis septembris kõigi aegade rekordmahu lähedale," kommenteeris Eesti Panga asepresident Rein Minka. Tema sõnul on välisturgudele müük läinud hästi kõigis valdkondades.

Tööturu olukord on paranemas, kuid töötus on lähiaastatel võrdlemisi suur. "See on väljakutse nii tänasele valitsusele kui ka pärast märtsi valimisi valitud valitsusele," märkis Eesti Panga president Andres Lipstok.

Kuna tarbimisnõudlus on nõrk, siis tähendab hinnatõus seda, et tarbimise tegelikuks kasvuks jääb vähem võimalusi.

Kuna enam kipub tõusma esmatarbekaupade ja -teenuste hind, jääb muude kaupade ja teenuste tarbimine ja ka nende hinnatõus väiksemaks ning ei saa välistada, et mõningate kaupade-teenuste hinnad langevad ja ostumahud vähenevad. Hinnatõusu põhjusteks on eelkõige Eesti-välised tegurid, nagu näiteks kütuste ja põllumajandussaaduste hinnatõus maailmas.