Riskantsed kasvumootorid

Sellal kui rikas maailm oma kriisijärgset majapidamist korraldab, saab arenevatest riikidest uus majanduskasvu mootor. Nad tõmbavad järjest majandusi endaga kaasa, kuid vedurite vahetamine toob endaga alati riske kaasa.

Neli rööbast. Vahetus saab teoks vähemalt nelja rööbast kasutades. Esmalt on riigi- ja erasektori bilanss enamikus tekkivates majandustes üsna võlavaba. Kui arenenud riikides kasutatakse järjest vähem laenukapitali, suudavad paljud arenguriigid uurida kasutamata investeerimisvõimalusi, näiteks infrastruktuuri.

Teiseks on tohutult tehnoloogiaid, mida arenev maailm alles omandab ja kohandab. Tänu IT-alastele läbimurretele muutub nende tehnoloogiate kasutamine odavamaks ja ohutumaks.

Kolmandaks võib uue keskklassi tekkimine tärkavatel turgudel suurendada sisemaist tarbimist ja investeeringuid. Kaubandussidemete tugevdamisel võib näha ka uut edukat ekspordist veetud kasvu.

Neljandaks võivad ressursimahukad arenguriigid keskpika aja jooksul kasu saada püsivamast nõudlusest tarbekaupade järele.

Enamik arenguriikidest liikus mööda neid nelja rööbast juba enne üleilmset finantskriisi suures osas tänu oma majanduspoliitika täiustamisele. Arvestades, et see poliitika võimaldas neil riikidel reageerida hästi kriisi epitsentrist tulenevatele šokkidele, eksisteerib tugev stiimul see säilitada.

Muidugi ähvardavad sujuvat üleminekut majanduskasvu uutele allikatele paljud asjad - võimalus liialdada varade ja hindade vältimatu korrigeerimisega, mis kaasneb nihkega suhtelise kasvu väljavaadetes ja riskide tajumises. Kuna uute varade loomine arenguriikides on aeglasem kui nõudluse kasv, ületab olemasolevate varade hind neil turgudel - lihtaktsiad, võlakirjad, kinnisvara, inimkapital - tõenäoliselt oma pikaajalise tasakaaluhinna. Hiljutine ajalugu on täis näiteid tekkida võivatest negatiivsetest kõrvalmõjudest.

Mida siis arenevad riigid peaksid tegema? Kõige olulisem ülesanne on edendada ja tugevdada uute varade loomist ja selles osas saavad nad ise palju ära teha. Nad võivad ära kasutada kättesaadava kapitali praegust tulusust, et tekitada konkurentsivõime, läbipaistvus ja institutsiooniline kvaliteet turgudel, kus saab rakendada tulevikuinvesteeringuid. Nad saavad tagada, et nende kehtestatud reeglid on järjepidevad ja aitavad kaasa investeerimisprojektide rahastamisele.

Kõik see aitaks aeglustada arenevate riikide varahindade tõusu. Seetõttu on need ka parim viis tagada, et üleilmse kasvu järgmised vedurid - ja kõik nende poolt "veetavad" majandused - rööbastel püsivad.

Autor: Octavio Canuto