Riiklikud tehingud nüüd samuti tarnetingimuste hoole all

Selle aasta alguseni olid Incotermsi tareklauslid mõeldud kasutamiseks rahvusvahelistes tehingutes, kus kaup käib üle riigipiiride. Samas võeti Ameerikas juba 2004. aastal väga intensiivselt tarneklauslid kasutusele siseriiklikult. Tegelikult oli juba Incoterms 2000 tarneklauslites tollinõuetele juurde kirjutatud "kus asjakohane". Seda tehti selleks, et Incotermsi oleks lihtne kasutada ka Euroopa Liidu sisestel tehingutel, kus on tegemist rahvusvahelise tehinguga, kuid tolli ei ole.

Tarneklauslid siseriiklikel tehingutel lubatud. Incoterms 2010 tarneklauslites on igal pool, kus räägitakse tolliformaalsuste täitmistest ning sellega kaasnevatest kulutustest ja riskidest, lisatud sõnad "kus asjakohane" (where applicable). See tähendab, et juhtudel, kui tolli ja tollinõudeid pole, langevad ära ka poolte vastavad kohustused. See formuleering lubab Incotermsi tarneklausleid ilma igasuguste mööndusteta kasutada ka siseriiklikel tehingutel.

Äripäeval ei õnnestunud leida veel ühtegi ettevõtet, kes oleks kinnitanud, et on tarneklauslid kasutusele võtnud ka siseriiklikes tehingutes.

EMI EWT Ida-Lääne Koolituse ASi juht ja pikaajaline tarneklauslite koolitaja ning Incotermsi tarneklauslite eestindaja Tiit Tammemägi väidab siiski, et Eestis on tarneklausleid siseriiklikult kasutatud juba ka enne Incoterms 2010 ilmumist. Tema sõnul on just riigihangete puhul tihti hankedokumentidesse sisse kirjutatud tarneklauslid. Sellega saavad hanke korraldajad väga konkreetse selguse, kus kohas ja mis tingimustel antakse neile kaup üle, ütles Tammemägi.

Raamatupidaja peab vaatama, et topelt ei maksaks. Reeglina kirjutatakse hankesse DDP, mis tähendab, et müüja peab kandma kõik kulud kuni asukohani ja maksma kõik maksud. Ostja osa algab alles siis, kui kaup on veovahendilt maha laaditud. Tammemäe sõnul tasubki ostjatel siseriiklike tehingute jaoks endale selgeks teha D-grupi klauslid, mis tähendavad, et kaup tuuakse kohale ja kantakse kõik riskid toomise käigus. Neid tarneklausleid tasub teada ka raamatupidajatel, et mitte maksta transpordi eest topelt. Kui tarneklausliga on määratud, et kõik kulud kuni asukohani kannab müüja, siis ei ole vaja ostjal hakata tasuma millegipärast temale saadetud transpordiarveid.

"Incoterms ei ole keeruline. Incoterms on äärmiselt lihtne. Võlaõigus on keeruline," leidis Tammemägi vastuväite neile, kes arvavad, et tarneklauslite näol on tegemist liiga keerulise regulatsiooniga siseriiklike tehingute jaoks. Tema kinnitusel võib siseriiklikus kasutamises kasutada 11 klauslist ainult 7 esimest, mis on universaalsed.

Meie kliendid jätkavad suures osas ikka Incoterms 2000 kasutamist. Siseriiklikel vedudel (eriti väikeses Eestis) on erinevate tarneklauslite sisuline tähendus väga väike, kuna puudub vajadus keeruka regulatsiooni järele ja tavaliselt on kõik saadetised DDU (nüüd siis DAP). DSV on juba eelnevalt Incoterms 2000 põhimõtteid sisuliselt kasutanud ka siseriiklikel vedudel ja meie jaoks seega midagi oluliselt ei muutu.

Vaatamata uue versiooni kehtima hakkamisele elab veel eelmine Incotermsi versioon tükk aega edasi. Sõlmitud on ju hulk tehinguid, mida veel täidetakse. Senine praktika on näidanud, et ka uute lepingute sõlmimisel on eelmise versiooni tarneklausleid inertsist või teadmatusest veel mitu aastat edasi kasutatud. Ega keegi ei saagi kasutamist jõuga keelata. Incoterms ei ole seadus ega rahvusvaheline konventsioon, millega riigid on ühinenud. Kuid Incoterms on konventsioon, millele suur rahvusvaheline organisatsioon (Rahvusvaheline Kaubanduskoda) on andnud kehtivuse. Kui uus Incotermsi redaktsioon on ülemaailmselt välja kuulutatud, on nende mittekasutamine professionaalse küündimatuse küsimus. Seda enam, et tarneklauslite sisus on toimunud olulisi muutusi.

Kohtuvaidlustes ei teki probleeme, kui osapooled on välja kirjutanud, et kasutasid Incoterms 2000. Aga kui on kirjas lihtsalt "Incoterms", siis lähtutakse kehtivast versioonist.