Kersti Sarapuu: valimistel me mehega ei võistle

"Arvo aitas, nii palju kui tal oli võimalik, mind, ja nii palju kui võimalik, aitasin mina teda," rõhutas Kersti Sarapuu. "Minu abikaasa on tegelikult alati sellel seisukohal, et naisel peab väga hästi minema."

Riigikogu praegune liige Arvo Sarapuu kandideeris Tartu- ja Jõgevamaal ning sai valimistel 874 häält. Kersti Sarapuu kogus Järva- ja Viljandimaal veidi enam, 997 häält. Paraku kumbki Sarapuudest oma häälesaagiga riigikokku ei pääsenud ja kuna Keskerakond kaotas valimised Järva- ja Viljandimaal, vahetub koalitsioonikokkuleppe järgi Paides ka linnapea.

Arvo Sarapuu pidas abikaasa suuremat edu valimistel loomulikuks, sest nad osalevad poliitikas erineval tasandil: üks omavalitsuse ja teine riigikogu tasandil. "Kersti kui omavalitsusjuht on inimestega lähemas kontaktis ja tema tegevust iga päev jälgitakse," põhjendas Arvo Sarapuu seda, et abikaasa sai valimistel rohkem hääli.

Arvo Sarapuu sõnul kandideeris ta tänavu Tartu- ja Jõgevamaal, sest ta on Maarahva Kongressi esimees ja Tartu- ja Jõgevamaa on suur maaelupiirkond. Arvo Sarapuu kinnitusel Keskerakond seda piirkonda talle nii väga peale ei surunud.

Loobumisplaan muutus. "Mulle oleks meeldinud - ja see oleks ka mõistlik olnud -, kui Arvo oleks kandideerinud kodupiirkonnas esimese numbrina ja mina oleksin seekord tegelikult loobunud kandideerimast," lausus Kersti Sarapuu. "Aga erakond soovis, et Arvo läheb teise ringkonda teiseks numbriks. Ja siis ma otsustasin, et ma siiski kandideerin taas riigikogu valimistel."

Arvo Sarapuu ei põdenud, et ta riigikokku ei pääsenud. "Ma eelistangi vahelduseks olla äris ja poliitikas löön hea meelega kaasa hobi korras," rääkis ta. "Tark on olla neli aastat riigikogus ja siis neli aastat mujal tööl. Mulle kulub see neli aastat pereettevõttes Atko Grupis ära ja ma usun, et pereettevõte sellest ainult võidab. Igal juhul, kui tuli uudis, et ma ei pea minema riigikokku, siis lapsed aplodeerisid ja kõigil oli maru hea meel."

Meeriamet asendub volikogu juhi tööga. Ka Kersti Sarapuu ei põdenud, et tal tuleb loovutada meeritool, millel ta on istunud ligi kuus aastat. Vastavalt poolteist aastat tagasi sõlmitud koalitsioonileppele vahetavad Paides oma koha praegune linnapea ja linnavolikogu esimees.

"Ma ei ole kunagi oma elus olnud selline inimene, et hoian vägisi mingist töökohast kinni," ütles Kersti Sarapuu. "Kui ma tunnen, et olen oma panuse teinud ja rahuldava tulemuse saanud, siis tuleb õigel ajal muutus teha. Volikogu esimehena saan ma ka rohkem oma ettevõtlusega tegeleda," lisas ta.

Kersti Sarapuu andmeil toimub järgmise nädala neljapäeval Paide linnavolikogu istung, kus ta vabastatakse linnapea kohalt ja ametisse kinnitatakse uus linnapea. "Kuu aja pärast saan ma volikogusse tagasi minna ja aprillis saab mind volikogu esimeheks kinnitada," lisas Kersti Sarapuu.

Reformierakondlane, endine tippsõudja Jüri Jaanson lõi pika puuga oma abikaasat ja endist treenerit, sotside leeri kuuluvat Tatjanat. Jüri Jaanson kogus Harju- ja Raplamaal 1177 häält ja abikaasa sai Pärnumaalt 277 häält. Jüri Jaanson on praeguse seisuga riigikogu liige.

Riigikokku kandideerijate hulgas oli ka vähemalt kolm isa-poja tandemit, kes siiski ühes ja samas valimisringkonnas teineteisega ei võistelnud. Kui Edgar Savisaar tegi oma tipptulemuse (23 012 häält), siis ilmselt ei pea ka tema poeg, ettevõtja Erki Savisaar silmi maha lööma - 969 häält esimese korra kohta pole sugugi paha tulemus.

Teist korda osalesid riigikogu valimistel keskerakondlased, isa Valeri Korb ja poeg Mihhail Korb. Praegune riigikogu liige Valeri Korb sai taas riigikokku, kogudes Ida-Virumaalt 3592 häält (2007. aastal sai ta 4039 häält). Tallinna Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb kogus seekord 915 häält ehk eelmistest valimistest üle kahe korra enam (tookord sai ta 420 häält).

Hoopis tagasihoidlikuma häältesaagiga pidid rahulduma aga erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid liikmed, isa Toivo Teekel ja poeg Veiko Teekel. Võru baptisti koguduse pastor Toivo Teekel sai 395 ja Viljandi baptisti koguduse koorijuht Veiko Teekel sai 150 häält.

Tuntuim isa-tütre tandem, kes juba teist korda riigikogu valimistel osales, on Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must ja riigikogu liige Kadri Simson. Kui 2007. aastal edestas isa napilt tütart (Aadu Must sai 2088 ja tütar Kadri 2008 häält), siis seekord võitis tütar veenvalt isa - Kadri Simsonile andis oma hääle 3853 pärnumaalast ja Aadu Mustale andis oma hääle 1901 tartlast. Valijate usaldus on mõlemale taganud koha riigikogus.

Riigikokku kandideerinud lähisugulastest tasub ehk nimetada veel Saare vallavanemat Jüri Morozovit ja tema vennatütart, Ülenurme vallavolikogu liiget Jana Morozovit. Mõlemad kandideerisid sotside ridades Jõgeva- ja Tartumaal. Vähemalt seekord saatis edu staažikamat poliitikut: Jüri Morozov sai 1144 häält ja Jana Morozov 253 häält.