Jaapani sünge nädalavahetus

Jaapani valitsuse pressiesindaja Yukio Edano teatas pühapäeva pärastlõunal, et karta on vesinikuplahvatust Fukushima I tuumajaama ülekuumenenud 3. reaktoris, kuid et elanikkonna tervis ohus ei ole. Laupäeval toimus plahvatus sama tuumajaama 1. reaktoris, mille tagajärjel paiskus õhku radioaktiivset ainet. Ekspertide hinnangul on kahes ülekuumenenud reaktoris toimunud vähemalt osaline reaktorituuma sulamine. Edano tunnistas, et "ei ole võimalik kontrollida, mis reaktorite sisemuses toimub", kuid et kasutusel on meetmed, mis "sellisest oletusest lähtuvad". Peaks uus plahvatus toimuma ja radioaktiivset ainet keskkonda paiskama, kannab tuul selle praeguse seisuga avamerele.

Radioaktiivsus on normaalsest sadu kordi kõrgem. Jaapani valitsus teatas laupäeval, et Fukushima ümber tõusis radioaktiivse kiirguse hulk lühiajaliselt 1557 mikrosiivertile, mis on kolm korda nii kõrge kui röntgenivõtte puhul. Miyagi provintsis mõõtsid seevastu tuumaeksperdid normaalsest 400 korda kõrgemat radioaktiivsust. Eksperdid oletasid, et tuul kandis radioaktiivsuse Fukushima provintsist.

Tuumajaama kõrge iga on üks raskendavaist asjaoludest. Jaapani ühe vanima, aastast 1971 käigusoleva Fukushima I ja II tuumajaama probleemiks on maavärina ja hiidlaine tulemusel osaliselt rivist välja langenud reaktorite elektri- ja jahutussüsteemid. Ülekuumenenud reaktoreid üritati nädalavahetusel jahutada mereveega, kuid ekspertide hinnangul on olukord endiselt enam kui tõsine. Fukushima lähikonnast on 20 kilomeetri raadiuses evakueeritud kogu elanikkond ehk siis ligikaudu 200 000 inimest. Kiirituse ohvreid on valitsuse esindaja sõnul 22, nende elu väidetavalt siiski ohus ei ole.

Jaapani kokku 18 tuumajaama annavad kolmandiku riigi elektritoodangust. Praeguseks on ligi viis ja pool miljonit elanikku ilma elektrita. Energiakriisis Jaapan palus juba Venemaal tarnida rohkem vedelgaasi.

Peaminister Vladimir Putin lubas aidata, öeldes, et vaatamata "mõnedele lahkarvamustele" ehk siis aastakümneid kestnud tülile Kuriili saarte pärast on Venemaa Jaapanile "usaldusväärne partner". Venemaa saadab lisaks Jaapanisse rühma päästetöötajatest, meedikutest ja psühholoogidest. Kohal on juba ka abilised USAst, Hiinast ja Saksamaalt.

Saksa majandusleht Handelsblatt märkis oma kommentaaris, et Jaapani maavärin ei ole katastroof mitte ainul kohalikele elanikele, vaid et see võib vallandada šokilaineid terves maailmamajanduses. Ajakiri Spiegel tõi ära võrdluse, mille järgi Jaapan on kui kurnatud poksija, kes sai nüüd viimase nokaudi maavärinalt.

Jaapan on 218 protsendiga SKPst nii suurtes võlgades kui ei ükski teine tööstusriik. Läinud aastal surus Hiina Jaapani teiselt kohalt kolmandaks maailma võimsaimate majanduste reas. Eksperdid kahtlevad, et Jaapani majandus katastroofi tagajärgedest kiiresti üle saab.

Yasuo Yamamoto, Mizuo Researchi majandusanalüütik, ütles Reutersile: "Riigi põhjaosas on autotehased ja pooljuhtide tehased, kahjudel on selge majanduslik mõju. Langeb tarbimine, see võib ajutiselt mõjutada majanduse kogutoodangut." Tstomu Yamada firmast Kabu.com Securities nägi asja veelgi mustemalt: "Põhja-Jaapani majanduse jaoks on asi halb. Valitsus peab kiiresti reageerima ja koostama abipaketid, keskpank peaks rohkem raha majandusse pumpama." Õnneks ei ole majanduskeskus Tokyo katastroofist nii tugevalt kahjustatud kui riigi põhjaosa. Yamamoto eeldab, et katastroof sunnib valitsust koostama kriisieelarve.

Praegu on välja lülitatud mitu tuumajaama ja naftarikastustehast. Sony sulges kuus tehast. Suleti kõik Jaapani sadamad. Osaliselt ei toimi lennu- ja rongiühendus, lennujaamades ja raudteedel on katastroofilised kahjud. Jaapani autotootjad Toyota, Honda ja Nissan on teatanud tootmise katkestamisest. Bensiin on otsa lõppemas.

Eesti välisministeerium eraldab Jaapanile maavärina ja sellele järgnenud tsunami tõttu kannatanute abistamiseks 200 000 eurot.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Jaapan Eesti lähedane liitlane ning Eesti soovib katastroofis kannatanud Jaapanit keerulisel ajal toetada, teatas ministeerium pühapäeval. "Jaapan ei ole veel suutnud katastroofi tagajärgede täielikku ulatust hinnata ning seetõttu ei ole ka rahvusvaheliselt kogukonnalt peale väikese arvu päästemeeskondade rohkemat abi otseselt palutud. Kuid on selge, et vaatamata Jaapani heale katastroofideks valmisolekule on abivajadus seal väga suur ning ka Eesti peab võimalikult kiiresti Jaapanit aitama," ütles Paet.

Välisminister lisas, et Eestil on olnud alates katastroofijärgsest päevast valmisolek saata Jaapanisse pääste- ja otsingumeeskond ning eksperte hindamismeeskondadesse.

Autor: Katri Soe-Surén