Pangandusturul levib lõunast kartellileppe hõngu

Reedel tuli pommuudis Lätist - sealne konkurentsiamet tuvastas, et turul tegutsenud pangad olid kaardimaksete ja pangaautomaatide suhtes sõlminud konkurentsi kahjustava kokkuleppe. Läti konkurentsiamet trahvis 22 panka 7,8 miljoni euroga, suurima, nelja miljoni eurose trahvi sai Swedbank. Peaaegu miljonieurose trahvi sai ka SEB. Eestiski tegutsevatest pankadest said väiksemaid trahve Nordea, Danske ja DNB Nord.

Läti ajakirjanduse teatel kehtis keelatud hinnakokkulepe pankade vahel 2002. aasta detsembrist tänavu 7. jaanuarini.

Äripäeval on Läti konkurentsiameti tegevuse üle siiralt hea meel. Sest tegelikult on see teema, mis teeb murelikuks ka Eesti kaupmehed ja tarbijad. Pole ju suur saladus, et Eesti suured ja väikesed ettevõtjad on juba aastaid nurisenud liiga kõrgete kaardimaksetehingute pärast.

Ja põhjust nurisemiseks on meil küllaga. 2008. aasta aprillis kirjutasime, et kaardimaksete keskmised protsendid (aastal 2008 siis 1,5-3% tehingult) kõnelevad Eesti ettevõtja kahjuks. Samal ajal oli ühes Prantsuse pangas kaardimakse teenustasu keskmiselt 0,46% ja teises ühe protsendi ringis. Soomes võtsid tol ajal Nordea, Sampo ja Aktia deebetkaardi makse pealt 3-5 eurosenti, Handelsbanken ja Ålandsbanken ei küsinud sedagi.

Eesti SEB esindaja väitis ses artiklis, et neil on Eestis ja Rootsis kaardimakse teenustel erinev hind seepärast, et tegemist on erinevate turgudega.

Tegelikult on me omagi konkurentsiamet samal teemal uurimist alustanud, juba mitme aasta eest. 25. aprillil 2008 kirjutasime: "Konkurentsiameti huvi pankade vahendustasude vastu võib aidata kaupmehi, kes peavad neid hindu röövellikeks. Aastas võtavad pangad kaupmeestelt pool miljardit krooni." Tänavu jaanuaris kirjutasid Eesti ajalehed, et uurimine kestab. Samal ajal rääkis pangaliit, et viimase viie aasta jooksul on kaardimaksetasud alanenud enam kui 30%, mispeale konkurentsiamet teatas, et "pankadevahelised vahendustasud on Eestis jäänud üldjuhul mitu korda kõrgemaks kui näiteks samalaadsed tasud, mis kehtivad Visa ja MasterCardi piiriüleste kaardimaksete puhul".

Äripäeval on tegelikult probleemile lihtne lahendus välja pakkuda - avalikustamine. Kaardimakseterminalide kasutamise hind ettevõtetele võiks avalik olla. See tähendab, et igal tšekil, mis me poest saame, võiks kirjas olla, mitu eurot ja mitu senti me mugavuse eest seekord pangale maksime - nagu Soomes plaanitaksegi. Saaks kliendid ka aru, miks teinekord, eriti vähese summa eest kaupa ostes ja kaardiga maksta tahtes poepidaja nägu erilist rõõmu ei väljenda - ta peab ju üsna kopsaka osa oma kasumimarginaalist pangale andma. Ühtlasi saaks siis iga pankur lihtsa poeskäigu tulemusena teada, kui palju teine pankur sellelt poelt kaardimakselt teenustasu küsib ning vajadusel poepidajale oma pakkumise teha. Tekiks konkurents.

PS. Swedbank teatas reedel, et Läti juhtum ei mõjuta Eestit, et Eesti kaardisüsteem erineb Läti omast. 2002. aastal, mil algas sealne keelatud hinnakokkulepe, kuulusid eestlastest Läti Hansabanka nõukokku Indrek Neivelt, Erkki Raasuke ja Aivar Rehe.

Autor: ÄP