Jugoslaavia sõjakurjategija toodi Tartu vanglasse

Praegu 69aastane Miloševic juhtis Sarajevo Rumeenia Korpust, mis piiras ja pommitas alates augustist 1994 kuni sõja lõpuni Sarajevo linna. Korpus pani kindral Miloševici juhtimisel toime 15 kuud väldanud Sarajevo tsiviilelanike snaipritule ja pommitamise kampaania.

Kriminaaltribunal leidis, et Miloševic on süüdi rahvusvahelise sõjaõiguse normide või -tavade rikkumises ning inimsusevastastes kuritegudes. Ta mõisteti süüdi terroris, mõrvades ja ebainimlikes tegudes, mis sooritati snaipritule ja pommitamise kampaania ajal, mis põhjustas suure hulga Sarajevo tsiviilelanike surma ja vigastamise.

Miloševic andis end ise üles 3. detsembril 2004.

Kriminaaltribunal tegi 12. detsembril 2007 otsuse, millega Miloševicile mõisteti karistuseks 33aastane vangistus, kuhu hulka arvestatakse ka vahi all viibitud aeg. Miloševic kaebas otsuse edasi tribunali apellatsiooniastmesse, kes otsustas 12. novembril 2009 vähendada tema karistust 29 aastani, mille hulka arvestatakse ka vahi all viibitud aeg.

Dragomir Miloševic kannab karistust Eestis vastavalt Eesti valitsuse ja ÜRO vahelisele kokkuleppele, mis puudutab Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtuotsuste jõustamist.

Miloševic on teine Jugoslaavia tribunali süüdimõistetu, kes Eestis karistust kannab. 26. juunil 2009 toodi Eestisse karistust kandma ka süüdimõistetud Milan Martic, kes oli Horvaatia territooriumil tegutsenud  tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi viimane president ning kellele mõisteti 35aastane vanglakaristus.