Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Preatoni investeerib Cityconi raha uude keskusse

    Uus kaubanduskeskus tõstab konkurentsivõimet ning üks Tallinna räämas kant saab jälle väga kenasti korda tehtud, nentis Viru Keskuse suuromanik Indrek Toome.
    Juba aastaid on räägitud sellest, et Pro Kapital plaanib ehitada uut kaubanduskeskust, mis paikneks täpselt Ülemiste ja Sikupilli kaubanduskeskuse vahel. Nüüd on keskus planeerimisfaasis ja peaks valmima paari aasta pärast.
    Kaubanduskeskus tuleb lihakombinaadi maadele. "Pärast müügitehingut Cityconiga on Eestis plaanitud jätkata Tondi kvartali uute etappidega, Kalaranna kinnistu detailplaneeringuga ja alustada täiesti uue kaubanduskeskuse rajamist," kinnitas Pro Kapitali juhatuse liige Ervin Nurmela. Nurmela täpsustas, et uut keskust kavandatakse Peterburi teel endise lihakombinaadi alal laiuvale kinnistule, mille omanik on Pro Kapitali tütarettevõte AS Tallinna Moekombinaat.
    "Tegemist on meie hinnangul väga perspektiivika asukohaga, juba on alustatud Ülemiste liiklussõlme ehitusega, mis on tulevikus Tallinna üks tähtsamaid tuiksooni," kommenteeris Nurmela.
    Eelistatud paremale jäävad keskused. Metro Capital Managementi juhatuse liikme Sulo Niguli sõnul on praegu investeerimiseks õige aeg.
    "Kui rajada kaubanduskeskust, siis tuleks võrrelda statistikat mõne teise lähiriigiga, vaadata, kui palju seal kaubanduspinda ühe elaniku kohta võrreldavates linnades on," rääkis Nigul.
    Nigul ise eelistab neid kaubanduskeskusi, mis jäävad koju minnes paremale tee poolele, võrreldes nendega, kus peaks tegema mitu manöövrit. "Kui uut kaubanduskeskust kavandatakse paremale tee äärde linnast välja sõites, siis see on hea ja mõttekas koht," lausus Nigul.
    Uuele keskusele ei pruugi kliente jaguda. "Statistiline fakt on see, et Tallinnas on kaubanduspinda ühe elaniku kohta juba üle Euroopa keskmise ja kui siia juurde panna see fakt, et Eesti elanike ostujõud on suhteliselt tagasihoidlik võrreldes Euroopa keskmisega, siis kaine mõistus ütleb, et ei ole küll võimalik siia juurde ehitada 30 000 ruutmeetrit kaubanduspinda, kus saaks ka omanikule sissetulekut," ütles Ülemiste Keskuse tegevdirektor Guido Pärnits.
    "Eks me kõik mõtleme ikka sellele, et Eesti areneb, kogu maailma majandus areneb, inimestel tekib rohkem raha ja selleks on vaja kohti, kus seda kulutada - miks need ei võiks olla kaubanduse lisaruutmeetrid," rääkis Pärnits.
    Nurmela sõnul on Pro Kapital praegu uue keskuse projekteerimise faasis, et taotleda ehitusluba. "Sellise suurusega keskuse ehitamine võtab aega ligikaudu kaks aastat pärast ehitusloa saamist. Töö selle nimel käib," märkis Nurmela.
    Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimehe Peep Soomani sõnul on küsimus selles, kuidas uut kaubanduskeskust täidetakse, milliste üürnikega. "Praegu on kaubanduskeskuste kõige suurem probleem see, et kõik keskused on just kui koopiamasinast läbi lastud. Ainult toidupoed on erinevad," rääkis Sooman.
    Kas tullakse millegi enneolematuga? Sooman märkis, kui suudetakse luua sellise kontseptsiooniga keskus, mille sarnast turul ei ole, on see elujõuline. "Unustame südalinna keskused. Äärelinna keskused ajavad tikutulega taga rentnikke, kes annaksid vürtsi," rääkis olukorrast Sooman.
    "Usume, et suudame uue kaubanduskeskusega viia inimeste arusaama Eesti kaubanduskeskustest täiesti uuele tasemele," ütles Nurmela.
    "Kui Pro Kapital paneb millegagi mööda ja ehitatakse kaubanduskeskus, mis läheb kalliks maksma, siis riskib tema, mitte tallinlane. Aga kui ta tahab seda teha, andku tuld!" sõnas Toome.
    Tema sõnul pole hullu, kui ka projekt ei õnnestu. "Tuleb järgmine seltskond, kes ostab selle ära. Igal juhul uus korrastatud hoone jääb ikka alles," lisas ta.
    Nurmela ei soovinud uue kaubanduskeskuse visiooni kirjeldada ega investeeringute mahtu öelda. Äripäeval ei õnnestunud eile kontakteeruda Ernesto Preatoni ega Aasias viibiva ettevõtte juhi Allan Remmelkoorega.
    Inimesena, kes käib tihti kaubanduskeskustes, tunnen ma väga suurt heameelt, et tuleb veel üks. Ma loodan, et see tuleb sammuke moodsam, samuti, et tuleb uusi kaubamärke.
    Kui vaadata asja suuromaniku poole pealt, siis Viru Keskusel ei ole midagi karta. Viru Keskuse kohta öeldakse "best place in the town" - parim paik linnas.
    Aeg on näidanud, et see miljon külastust kuus, mis on ligikaudu 30 000 inimest päevas, on paigas. Viru Keskus on ka masu ajal käivet kasvatanud ja kasv on alati olnud, samuti on suurenenud renditulu.
    Teisest küljest, elades äriühiskonnas, kus minu arusaamist mööda, mida rohkem on pakkumist, konkurentsi, seda rohkem peaks paranema ärimaailma olukord - seega Eestis kaubandusmaailma olukord peaks igal juhul paranema. Konkurentsi tuleb rohkem, monopolismi vähem, rohkem erinevaid võimalusi.
    Kui kaine mõistusega vaadata investeeringu tootlust, ostujõudu, rahvahulka, rendihindu, ütleb mõistus, et seda ei saaks praegu teha.
    Kuid rääkida protsessist, mis kestab kolm-neli aastat, kuni see keskus on valmis, siis miks mitte.
    Loomulikult ei rõõmusta see uudis kõiki. Ükskõik, kuhu see konkurents juurde tuleb, kõigutab ta turgu. Kuna ühiskonna areng läheb edasi, siis usun, et kolme-nelja aasta pärast vaadatakse seda asja kui normaalset arengut ja pigem positiivselt, mitte et hakkaks kedagi tapma.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Euroopa tipp-poliitikute plaan teeb Eesti töösturitele karuteene
Veelgi ühetaolisem Euroopa ühisturg ei lahenda Eesti-suguste väikeriikide probleeme, ütles intervjuus Äripäevale rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Veelgi ühetaolisem Euroopa ühisturg ei lahenda Eesti-suguste väikeriikide probleeme, ütles intervjuus Äripäevale rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Eesti 200 oli järjekindlalt Boltile kahjumliku direktiivi vastu
Eesti 200 on järjekindlalt olnud vastu platvormide direktiivi vastuvõtmisele, mis on Eesti tehnoloogiahiiu Bolti jaoks ebasoodne.
Eesti 200 on järjekindlalt olnud vastu platvormide direktiivi vastuvõtmisele, mis on Eesti tehnoloogiahiiu Bolti jaoks ebasoodne.