Portugal palub abi

"Ma üritasin kõike muud, kuid jõudsime olukorda, kus sellise otsuse tegemata jätmine oleks toonud riske, mida me ei saa endale lubada," ütles Portugali peaminister Jose Socrates kolmapäeval. "Valitsus otsustas Euroopa Komisjonilt rahalist abi paluda."

Portugali võlakirjade intressimäärad on löönud järjest uusi rekordeid 23. märtsist, mil parlament hääletas maha valitsuse säästukava ja Socrates tagasi astus. Erakorralised valimised on president määranud 5. juunile. Sinnamaani jätkab Socrates peaministri kohusetäitjana, kellel on vaid piiratud volitused.

IMF teatas, et on valmis vajadusel Portugali aitama.

Seni ei ole päästepaketid Kreekale ja Iirimaale euroala võlakriisi levikut pidurdanud.

Portugali majanduskasv on viimasel kümnendil olnud 1% või alla selle, olles euroalal üks nõrgemaid. 2010. aastal oli Portugali eelarvedefitsiit 8,6% SKPst.

Portugal jääb ilmselt viimaseks euroala riigiks, mis välisabi palub, arvab investeerimispank Goldman Sachs.

Otsus abi paluda pidanuks tulema juba novembris või detsembris. Nüüd on Portugal sattunud veel ka valitsuskriisi ajal, mil riigil tuleb tagasi maksta suuri laene. See on väga keeruline olukord.

Tõenäoliselt tagab Soome Portugali laenu, sest uut rahanduskriisi tuleb takistada. Uus majandussurutis lööks ka Soome tööhõivet. On ilmselge, et kui toetust antakse, siis pannakse Portugalile rihmad peale ja tõmmatakse nii pingule, et see maa saab päriselt terveks.

Portugali abipalve oli oodatud ja arvestatud uudis ning seda sammu olid eurotsooni partnerid talle ka soovitanud. Vahendeid Portugali abistamiseks jätkub. Erinevalt Iirimaast ei ole Portugalil olnud suuri raskusi panganduses, küll aga on probleemid konkurentsivõimega.