Uued asepresidendid said paika

"Oli vaja kiiresti asi ära lahendada. Esiteks," kommenteeris veidi enne kella 11 Eesti Pangast kiirel sammul lahkunud nõukogu liige Tõnis Palts. "Ja teiseks vajas Eesti Pank üldiselt muutusi."

Samuti nõukogusse kuuluv Liina Tõnisson ütles, et kõik nõukogu liikmed väljendasid oma toetust nii Kaasikule kui ka Müllerile. Küsimusele, miks on uued asepresidendid paremad kui Märten Ross ja Rein Minka, kelle jätkamist nõukogu ülemöödunud nädalal ei toetanud, vastas Tõnisson: "Ei ole paremad, aga tahtsime pangas uut korda."

Mida arvavad teised nõukogu liikmed? "Valimise puhul ei toimunud võrdlemist isikute vahel, vaid otsustasime nende inimeste üle, keda meile Eesti Panga president kandidaatidena esitas," ütles pärast koosolekut nõukogu liige Irene Kull.

"Seda on raske öelda, mille pärast, aga kuna panga president nad esitas, nagu seadus ette näeb, ja igati põhjendas nende sobivust tuleviku mõttes, soostus nõukogu nende ettepanekutega," ütles nõukogusse kuulub Kalev Kallo.

Rein Minka, kes ka reedel Eesti Panka kiirustas, ei tahtnud uute asepresidentide kinnitamise teemat kommenteerida.

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik tõi Mülleri tugevusena esile seitsme aasta pikkuse välismaal elamise kogemuse, hea hariduse ja kogemused Maailmapangast. "Inimesed, kes teda tunnevad, ütlevad, et tegemist on väga kompetentse inimesega," lisas Männik.

Kaasiku kohta sõnas nõukogu esimees, et ta on ka varem öelnud, et Eesti Pangas on väga häid spetsialiste ja asepresidentide kohtade vabanemisel ei oleks paslik nn sisemistest kandidaatidest mööda minna.

Muudatustega pole mõtet kiirustama hakata. Uurides uute asepresidentide nägemuse kohta, ütles Männik, et enne peavad inimesed oma uude töösse sisse elama, kui ettepanekuid tegema hakkavad. "Lipstok on mulle rääkinud, et temal on veel aasta aega siin pangas olla ja tema kavatseb panka juhtida umbes nii nagu viimased kuus aastat. Selles valguses usun ma, et uutel asepresidentidel pole mõtet panga praegusele presidendile liiga palju igasuguseid muudatusettepanekuid ja strateegilisi nägemusi välja pakkuda." Männiku sõnul võiksid nad seda arutada tulevase Eesti Panga presidendiga.

Tulevane asepresident Kaasik märkis, et Eesti Pank on oma ülesandeid täitnud asjatundlikult ja hästi ning esmatähtis on tagada, et keskpangale seadusega antud ülesanded saaks sama hästi täidetud ka tulevikus.

"Suurim väljakutse on edasi arendada Eesti Panga teadmisi ja võimekust euroala rahapoliitika tegemistes, et olla võrdväärne ja usaldusväärne partner teistele euroala keskpankadele," ütles Kaasik oma nägemuse kohta. "Selle käigus on loomulikult tähtis säilitada Eesti Panga arvamusliidri roll Eesti majanduse analüüsimisel."

Kaasik astub asepresidendi ametisse 9. juulil ja Madis Müller 1. septembril. Mülleri töötasu kokku on 6500 eurot kuus ja Kaasikul 5500 eurot kuus.