Baltika aktsionär: vaja on põhjalikke muutusi!

Olukord on selline, kus enam vaikida ei saa, ütleb Baltikas ligi 7% osalust omav Rootsi perefirma juht pärast seda, kui börsifirma avalikustas läinud nädalal esimese kvartali majandustulemused. Sohlberg pole enda sõnul frustratsiooni välja elav aktsionär, vaid tal on ka konkreetsed ettepanekud, kuidas Baltika raskest seisust päästa.

"Tean, et Meelis (Milder, Baltika tegevjuht - toim) muutub väga kurvaks, kui ma neid asju ütlen, kuid me oleme nüüd lõpuks sellises olukorras, kus lihtsalt peame need asjad välja ütlema," lausub Sohlberg.

Raha vaja palju rohkem. Baltikal on plaanis teha aktsiate lisaemissioon hinnaga üks euro tükk, kuid aktsia hind vajus alla selle piiri juba reedel. Eilse börsipäeva lõpus maksis Baltika aktsia kõigest 0,874 eurot. "Ütlesin Meelisele juba kaks nädalat tagasi, et see juhtub," väidab Sohlberg. "Praegu, kus aktsia hind on allpool emissioonihinda, siis… Ma ei teagi, mida teha," on Sohlberg nõutu.

Milder lubas küll 40% uutest aktsiatest koos teiste suuromanikega ise ära osta, kuid ülejäänud 60% pärast pidavat veel müügitööd tehtama. "Meelis on hea müügimees ja ma ei taha midagi öelda, mis teeks olukorra veelgi hullemaks. Ma tahan öelda asju, mida oleksin pidanud ütlema juba kaua aega tagasi," selgitab Sohlberg. "Firma vajab palju rohkem raha ja palju suuremaid muudatusi!"

Sohlberg ei soostu ütlema, kas ja kui palju aktsiaid tema lisaemissiooniga ostab, kuid kiidab plaani, et teised suuromanikud niigi palju aktsiaid soetavad. Rootslast häirib aga, et emissiooniga kaasatakse liiga vähe raha ja see ei paranda firma finantspositsiooni piisavalt.

Kahjum sööb lisaraha ära. "Kui nad saavad lisaemissiooniga vaid 3 miljonit eurot ja esimese kolme kuuga saadi kahjumit juba ligi 2,5 miljonit, siis ma ei näe sel mõtet. Eelmisel aastal juba lubati, et raha väljavool on peatunud, kuid tegelikult läheb iga kvartaliga kogu aeg veidi halvemaks," muretseb ta.

Sohlbergi arvates tehti vale otsus juba mullu, kui aktsiate toonase lisaemissiooniga kaasati umbes 6 miljonit eurot. "Ütlesin juba siis, et 6 miljonit on liiga vähe ja tuleb teha ka palju teisi muutusi," kinnitab aktsionär. "Baltika vajab umbes 13 miljonit eurot. Alles siis ei peaks enam muretsema, kas järgmisel kuul on raha või mitte."

Ka Baltika igapäevatöö kohta on Sohlbergil hulk ettepanekuid. Ta soovitab liita Mosaici ja Montoni brändi. "Olen näinud Riias Montoni ja Mosaici ühispoodi. See on täitsa kena! Sellele võiks nimeks panna näiteks M&M, et veidi kõneainet tekitada ja seostada H&Miga," soovitab Sohlberg.

Baltika lahkumist Poola turult peab rootslane õigeks, sest tema sõnul on Baltika-suurusele firmale praegused põhiturud piisavad.

Baltika tegevjuht ja suuromanik Meelis Milder ei soovinud Sohlbergi ettepanekuid kommenteerida. "Suhtlesime kaks nädalat tagasi ning tal ei olnud meile pretensioone. Ma ei pea loomulikuks suhelda aktsionäridega Äripäeva või mõne teise meediakanali vahendusel," ütleb Milder.

Kui Baltika kasumit teenima ei hakka, siis pole kasu ka sellest 3 miljonist eurost, mis lisaemissiooniga teenitakse. Kasumit on vaja teenida ja usun, et kõik suuremad aktsionärid on üsna rahulolematuks muutunud Meelis Milderi suhtes. Vajalikke muutusi pole ellu viidud.

Mis Milderi positsiooni puutub, on raske kommenteerida. Selge on, et juhtimises on päris suuri möödalaskmisi tehtud. Võib-olla oleks Milderi väljavahetamine olnud vajalik aasta või kaks varem. Samas on muutused alati kulukad ja kui praegu väga kardinaalseid ümberkorraldusi teha, võtaks see vähemalt aasta aega.

Olen üsna veendunud, et praegune lisaemissioon kuulutati välja valedel tingimustel. Esiteks Baltika aktsia hind oli ühele eurole liiga lähedal, aga tegelikult oleks pidanud emissioonihinna määrama aktsia hinnast kaugemale, mis ei oleks aktsia hinda survestama hakanud. Kui oleks näiteks 25 või 40 sendiga antud õigus märkida teatud kogus aktsiaid, siis ei oleks aktsia hind surve alla sattunud ja uute aktsiate järele oleks oluliselt suurem nõudlus.