Elering koorib kasumit

Kuigi võrguettevõte Elering on monopolfirmade seas kasumimarginaalilt kerkinud paljukirutud Tallinna Vee ja Levira vääriliseks, ei tee konkurentsiamet ega majandusministeerium sellest numbrit - nende vaadatud andmete põhjal olevat kõik korras.

Monopolidest suurimat kulumieelset kasumimarginaali (EBITDA) näitas mulluste majandustulemuste järgi Tallinna Vesi (66,6%), millele järgnevad tele- ja raadiosaatekeskus Levira (55,5%) ning Elering (49,4%).

Tallinna Vesi ja Levira luubi all, Elering mitte. Tallinna Vee vägev kasum on harja punaseks ajanud nii Omanike Keskliidul kui ka võimuliidul, kelle käe all on valminud ja mullu suvel riigikogus heakskiidu saanud monopolide ohjeldamise seadus. Levira kasumlikkust palusid konkurentsiametil analüüsida aga Eesti Ringhäälingute Liit ja Eesti Digitelevisiooni AS.

IRLi endise juhtpoliitiku Taavi Veskimäe juhatusel tegutseva Eleringi kohta kinnitasid aga nii konkurentsiamet kui ka majandusministeerium, et kõik on normi piires. Eesti Omanike Keskliit ei suutnud Eleringi kasumi kohta kolme päeva jooksul Äripäevale kosta pooltki sõna.

Veskimägi tõstab esile kapitali tootlikkuse. Kui kapitalimahukate börsifirmade (telekomi-, energia- ja tööstusfirmad) kasumlikkuse hindamisel vaadataksegi tihtipeale ärikasumi (EBITDA) marginaali, siis Veskimäe väitel peaks jälgima hoopis kapitali tootlikkust - marginaale peaks vaatlema mitte suhtena käibesse, vaid hoopis investeeritud kapitali, teatab ta.

"Sellel põhineb ka elektrivõrkude võrgutasu arvutamise metoodika. Konkurentsiamet andis Eleringile aastaks 2010 investeeritud kapitali tootlikkuseks 7,56% ning sellele vastavaks põhjendatud ärikasumiks 399 miljonit krooni (25,5 mln eurot)," selgitas ta. Kinnitades, et Eleringi näitajad ei ületa ameti kehtestatud piiri.

Konkurentsiamet märkis, et Eleringi kasumlikkuse hindamisel tuleb eristada reguleeritavat (elektrivõrgu teenuste müük) ja reguleerimata tegevust (bilansienergia ja muude teenuste müük). Ameti väitel oli Eleringi reguleeritava tegevuse kasumimarginaal 2009. aasta andmete põhjal enne maksustamist 7,4% ning nad ei pea seda liiga kõrgeks. Levira analüüs on alles käsil.

Veskimägi põhjendas head kasumit suure investeeringuvajadusega. "Investeeringud võrgu arenduskohustuse täitmisel ei ole meie õigus, vaid kohustus," rõhutas ta, et Elering peab varustuskindluse tagamiseks vajalikke investeeringuid tehes lähtuma seadustest ja mitmest riiklikust arengukavast.

Kuigi 10 aasta jooksul on elektrivõrgu olukord paranenud, on hea taseme saavutamiseks vaja investeerimist jätkata, kuna võrguseadmete keskmine vanus on praegu kõrgem, kui tehniliselt mõistlikuks saab pidada, väitis Veskimägi. "Tarbijate varustuskindluse tagamiseks tuleb järgmise viie aasta jooksul investeerida umbes 500 miljonit eurot," ütles ta.

Ligi 16 miljonit eurot (250 miljonit krooni) paneb Eleringi omakapitali ka valitsus, teatas majandusminister Juhan Parts läinud nädalal. Sellega võimaldame viia ellu agressiivse investeerimisplaani, kinnitas ta.

EstLinki kaablid ja Eesti-Läti kolmas ühendus integreerivad meid ühtse Põhja-Balti elektrisüsteemi ja -turuga, mis tagab tarbijatele tulevikus parema elektri hinna ja võimaluse valida tarnijaid, selgitas Veskimägi. "Teeme need investeeringud mitte Eleringi, vaid Eesti tarbijate huvides."

Konkurentsiamet on hinnataotlusi kooskõlastades rangelt järginud nende kulupõhisust ning sisendkulude vähenemise korral on nii elektri kui ka võrguteenuste hinnad varem kehtinutega võrreldes ka langenud. Näiteks 2009. aastal alanes elektrienergia keskmine hind 6,4%, kuna Eesti Energia suutis täita tuha ladestamise keskkonnanõuded ja keskkonnatasu vähenes.

Mis puudutab viidatud suhtarve, siis põhivõrgu (Elering - toim) puhul on asjakohane leida suhtarvud suhtena investeeritud kapitali, mitte käibesse.

Eesti elektrivõrkude võrgutasude arvutamise metoodika, mida konkurentsiamet rakendab, on avalikult kättesaadav, nagu ka kooskõlastatud hinnad.

Konkurentsiamet andis Eleringile aastaks 2010 investeeritud kapitali tootlikkuseks 7,56%.