Ehituses piinad jätkuvad

Ettevõtjad tahaksid uskuda majanduse taastumisse, ent kasvuväljavaadetes on suuri erinevusi. PwC maailma tippjuhtide uuring näitas, et eelmise aasta lõpus oli ehitussektori optimism tulude kasvu osas aasta perspektiivis ületanud enam kui kahekordselt majanduskriisi süvapunkti.

Suurim SKP mõjutaja. Ehitussektor on maailma mahukaima tööstusharu, see moodustab maailma sisemajanduse kogutoodangust ca 10%. Ehitus on ka enamikust teistest majandusharudest tugevamalt seotud majanduse üldise käekäigu ja riigieelarve(te) seisuga. Kolmveerand ehitusettevõtete tippjuhtidest näeb tõsiseid probleeme võimalikes tagasilöökides maailma majanduse taastumisele ja riigisektori võlakoormas. Pooled küsitletuist uskusid, et tellimused riigisektorist on vähenemas. Samas on märkimisväärne hulk neidki, kes riikide rahalistes raskustes näevad kasvuvõimalusi teistsuguste koostöövormide (näiteks PPP) näol.

Uuring tõi esile ka hulgaliselt viiteid, et vastupidiselt mitmele teisele tööstusharule on ehituses tajutud suurte ja sisuliste muutuste möödapääsmatust. Tervelt 87% vastanuist kinnitas, et neil on käsil restruktureerimine või muu suurem muutus. Enam kui kolmandik plaanib aasta jooksul ühinemist või mõne teise ettevõtte endaga liitmist. Enam kui viiendik vastanuist näeb ühisettevõtetes ja strateegilistes liitudes lootustandvaimat võimalust tulude suurendamiseks - see suhtarv on kaks korda suurem kui küsitlusele vastanud tippjuhtide seas keskmiselt.

Samas pole konkurendi ost ehitussektoris garanteeritud kasvu allikas nagu panganduses või telekomiäris, kus kliendid tarbivad teenust enam-vähem stabiilses mahus - omandada on mõtet eeskätt ettevõtteid, kel ahvatlev ehituslepingute portfell. Turu madalseis on aga kestnud piisavalt kaua ja sõlmitud lepingud on valdavalt realiseeritud. Jääb üle vaid oodata nõudluse taastumist. Või loota hinnatõusule pärast nõrgemate konkurentide turult lahkumist. Nõudluse taastumist takistavad tegurid on praegu globaalselt eeskätt eraisikute ja/või valitsuste suur laenukoormus, aga ka sissetulekute langus. Eestis pole valitsusel võlaga probleeme, küll aga on erasektor end "kinni laenanud". Eesti ehitusfirmad on eriti ebasoodsas olukorras, kuna tellimuste mahu ja hindade langusele lisandub tööjõu lahkumine ja sisendite hinna kasv.

Abi innovatsioonist? Oma spetsiifika tõttu ei seisa ehitusfirmad just uuenduslikkuse eesliinil, takistuseks nende suhteliselt fragmenteeritud tarneahel ja koostööpartnerite sage vahetumine. Ometi on oluline näha innovaatikas midagi enamat kui tehnilised lahendused. Olgu tegu eelnimetatud PPPde või nn väärtuspõhise töövõtuga, suurem paindlikkus kliendi vajadustega kohandumisel ei pea tähendama ettevõttele väiksemat kasumlikkust, pigem vastupidi.

Autor: Märten Padu