Mõistlik menetlusaeg: igaühe ebamäärane õigus

Viimasel ajal on palju räägitud vajadusest tagada kohtuvaidluste lahendamine mõistliku aja jooksul. Justiitsministri sõnul on see üks uue valitsuse eesmärkidest. Elu on näidanud, et see pole kerge ülesanne.

Mis on mõistlik? Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt on igaühel õigus kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. Eesti Vabariigi põhiseadusest tuleneb põhiõigus võimalikult kiirele ja tõhusale menetlusele oma õiguste kaitseks.

Mõistlik menetlusaeg on aga määratlemata õigusmõiste, mida on püütud sisustada kohtupraktikas. Riigikohus ja Euroopa inimõiguste kohus pole ette näinud kindlaid ajalisi piire, vaid on lähtunud järgmistest kriteeriumitest: konkreetse vaidluse keerukus; üksikisikute, täitevorganite ja kohtu käitumine menetluses ja üksikisiku jaoks kaalul olevate õigushüvede tähtsus. Ebamõistlikuks on peetud nii 7 aastat kestnud menetlusi kui ka lühemaid. Menetluse pikkust võib arvestada tsiviilprotsessis alates hagi esitamisest kohtusse, kriminaalmenetluses alates esimesest isikut puudutavast toimingust, haldusasjas võib kõne alla tulla ka näiteks maksumenetluse arvestamine.

Vaadeldava põhiõiguse tagamiseks peavad seadused sätestama efektiivsed vahendid, mis hoiaks ära õiguste rikkumise ja tagaks kohase hüvitise juba toiminud rikkumise eest. Kohtumenetluste seadustikes on uuendusena sätestatud menetluse kiirendamise taotluse kohta eraldi regulatsioonid, mis jõustuvad lähiajal. Kriminaalasjades saab ebamõistlikult veninud menetluse korral taotleda õigeksmõistmist, menetluse lõpetamist või karistuse vähendamist. Haldusasjades on menetluse venimist arvestatud isikule soodsalt näiteks, kui mingit menetlusküsimust ei lahendata mõistliku aja jooksul, ei saa hiljem seda teha isikule ebasoodsalt, ebamõistlikult pikk maksurevisjon ei peata maksunõude aegumist jne. Lisaks võib kohalduda riigivastutus ehk juhul, kui menetluse pikkus ületab mõistlikku aega ja sellega tekitati isikule õigusvastaselt kahju, saab ta nõuda riigilt kahju hüvitamist.

Loodame parimat. Jääb heas usus loota, et kõik need õiguslikud instrumendid ja nendele lisaks riigivõimu rakendatavad täiendavad töökorralduslikud jms meetmed tagavad edaspidi senisest efektiivsemalt igaühe põhiõiguse menetlusele mõistliku aja jooksul. See suurendaks õigusmõistmise usaldusväärsust ja tõstaks ühiskonna õiglustunnet.

Autor: Siim Mägi