Uus keeleseadus toob Eesti ettevõtjaile lisakulutusi

Kerttu Sarapuu 17. juuni 2011, 00:00

Juulis jõustub Eestis uus keeleseadus, mis toob kaasa mitmeid igapäevast ärikeskkonda puudutavaid muudatusi. Uus keeleseadus piirab võõrkeelte kasutamist kaupade müümisel ja teenuste osutamisel. Eestikeelsuse nõue puudutab nüüd ka avalikku kohta paigaldatud viitasid, silte, ettevõtte liiginimetusi, välireklaami ning juriidilise isiku teadaandeid. Alternatiivselt võib sellisele avalikus kohas antavale teabele lisada teksti tõlke võõrkeelde, kuid eestikeelne tekst peab olema esikohal.

Eesmärk on piirata tänaval laiaulatuslikult levinud võõrkeelsete siltide kasutamist ja tagada tarbijale selgus, millega on igal konkreetsel juhul tegu. Samas võib küsida, kas uue seadusega kaasnevad ettevõtlusvabaduse piirangud on tingimata vajalikud? Paratamatult kaasneb sellise nõudega topelt sildistamine, sest suur hulk ettevõtte nimesid, tähistusi on võõrkeelsed, mistõttu võib tarbija pilt muutuda eksitavamaks.

Ettevõtte liiginimetus. Ettevõtte liiginimetuse avaliku kasutamise regulatsioon tähendab seda, et näiteks ärihoonetele paigaldatud võõrkeelsete sõnade juurde tuleb lisada täpsustav teave. Näiteks hispaaniakeelne üldnimetus "plaza" hoone seinal tuleb muuta eestikeelseks või lisada sellele hoonet identifitseerida võimaldav teave nagu "büroo- ja kaubandushoone" vmt. Sama puudutab näiteks ingliskeelseid sõnu nagu "lounge", "bar", "shop" või "club" määratlemist vastavalt salongi, baari, kohviku, poe, klubi või muu äritegevuskohana.

Kaubamärk. Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või reklaamis tuleb selle võõrkeelses sõnalises osas sisalduv oluline teave esitada ka eesti keeles. Kaubamärgiõiguse mõistes puudutab see eelkõige tähiseid, mis näitavad kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi ehk teisisõnu kirjeldavad kaupu ja teenuseid. Näiteks pesutooteid tähistava tuntud Eesti kaubamärgi BonBon Lingerie juurde tuleb sellisel juhul lisada teave, et tegu on naistepesuga. Nimetatud teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures.

Siiski on kaubamärgi kasutamisel seaduseteksti lõplikus versioonis ette nähtud väike erand. Nimelt eestikeelne teave tuleb esitada viisil, mis ei kahjusta kaubamärgi eristusvõimet ning ei kohaldata nõuet, et eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

Veebilehed. Eestis registreeritud ja avalikkusele suunatud veebilehed peavad sisaldama vähemalt kokkuvõtvat eestikeelset teavet isiku tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta. See tähendab, et kõiki veebilehel sisalduvaid ja võõrkeelset infot kandvaid lehti ei pea siiski eesti keelde ümber tõlkima, vaid piisab kaupu või teenuseid puudutavast olulise informatsiooni kokkuvõttest.

Kuna teadupärast võib veebileht koosneda mitmetest erinevatest lehtedest, siis ulatuslikuma reguleerimise korral kaasneks sellega veebilehe omanikule ülemäära koormust ja kulu. Seega on mõistlik, et seadus nõuab vaid kokkuvõtliku teabe esitamist eesti keeles, kuigi esialgne eelnõu oli oluliselt laiema sõnastusega.

Mis juhtub, kui uusi nõudeid eiratakse? Eelpool kirjeldatud juhtudel eesti keele kasutamise nõuete ja kirjakeele normi rikkumise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 1300 eurot. Riikliku järelevalve tegija on keeleinspektsioon.

Kokkuvõtteks. Võib ju nõustuda, et meie linnaruumis on väga palju võõrkeelseid ja võõrapäraseid silte ja tähistusi. Tihtipeale tuleneb see aga ettevõtte rahvusvahelisust taotlevast ärinimest, logost või kaubamärgist, üritades nii ka mitte-eestikeelse tarbijaskonna tähelepanu võita. Tegevuskohtade tähistamisel on enamjaolt tegemist rahvusvaheliselt levinud ja tavapäraste sõnadega, mis enamasti ei vaja tõlkimist, küll aga kasutatakse neid sõnu muus kontekstis, mis võib mõnel juhul eksitav olla.

Uued nõuded tähendavad ettevõtja seisukohast eelkõige lisakulutusi ja praegu on veel raske hoomata, kuidas nende rakendamine praktikas välja kukub. Suurem selgus tarbijatele ja eesti keele parem kaitse ei pruugi uue regulatsiooniga tingimata veel tagatud olla. Tuleb siiski seaduseloojaid tunnustada, et teksti viimane versioon on kokkuvõttes mõistlikum lahendus võrreldes selle eelnõu esialgsete variantidega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:55
    Otsi:

    Ava täpsem otsing