Saksa välisinvestorid kõige rahulolevamad Ida-Euroopa riikidest Eestiga

Kesk- ja Ida-Euroopa ei ole Saksa majanduse jaoks tähtsad ainult otseinvesteeringute sihtkohana vaid ka kui majandusturg. Saksa investorid jäävad kindlaks oma valitud asukohamaale ja on oma majandustegevusega endiselt rahul, selgub Saksa väliskaubanduskoja poolt läbi viidud konjunktuuriuuringu tulemus, milles osales 943 Saksa ettevõtet 16 Kesk- ja Ida-Euroopa maalt.

Kuigi konjunktuur kogu Euroopas on stabiliseerunud, hindavad Saksa ettevõtted Kesk- ja Ida-Euroopa majanduskasvu endiselt mõõdukaks. Endiselt hindab peaaegu iga teine ettevõte tänast makromajanduslikku olukorda halvaks; iga seitmes ettevõte hindab olukorda heaks. Ainult Poolas, Eestis, Tšehhis ja Slovakkias on enamuses positiivsed vastused. 

Selliste hinnangute peamiseks põhjuseks võiks pidada senini veel majanduskasvu aeglast tempot. Senini ei ole  suudetud eelnenud aasta kahjumeid heastada ega ka saavutada tootmise ja ekspordi kriisieelset taset. Mõned Kesk-ja Ida-Euroopa maad on silmitsi ka väga pingelise olukorraga riigi eelarves. Hädavajalikud kokkuhoiuabinõud on elanikkonnale suureks koormaks ja summutavad nii siseriiklikku nõudlust kui ka SKP kasvu. Mõnedes maades mõjutavad valimised ja nendest tulenevad majanduspoliitilised suunamuutused ettevõtete meelsust.

Kõikide maade kokkuvõttes ootab 38% Saksa ettevõtetest Kesk- ja Ida-Euroopas konjunktuuri olukorra paranemist käesoleval aastal. Eriti positiivsed on majandusarengu ootused kolmes Balti riigis, aga ka Poolas, Slovakkias ja Ungaris näevad ettevõtted tulevikku positiivselt.

Veelgi kindlamad on ettevõtjad oma ettevõte olukorra hindamisel. Pärast seda, kui juba eelmisel aastal enamus küsitletuist hoolimata üldisest raskest majandusolukorrast oma ettevõtete käibed ja kasumid stabiilsena hoidsid või neid isegi suurendada suutsid, prognoosivad rohkem kui 90% edasist majandusolukorra paranemist 2011. aastal või eeldavad vähemalt, et oma ettevõtte olukord stabiilselt edasi areneb. Kõige suuremad on seejuures ootused ettevõtetel Eestis ja Albaanias, aga isegi vähem optimistlikes maades nagu Sloveenias, Tšehhis või Horvaatias on ülekaalus väljavaated paranemisele.

Positiivseid hoiakuid peegeldavad ka väga selgelt ettevõtete investeerimis- ja tegevuskavad: rohkem kui kolmandik küsitletuist plaanib rohkem investeerida ja värvata rohkem tööjõudu, täpselt pooled plaanivad oma kapitali ja personali samal tasemel hoida.

Positiivseid kasvuimpulsse piirab aga oskustööliste vähesus. Kui majanduse taastumine jätkub, peab arvestama ka rohkemate probleemidega tööturul. Üha enam kritiseerivad ettevõtted peaaegu kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa maades kutseharidussüsteeme, kuna need on võimelised vaid mõningal määral leevendama oskustööjõu puudust. Seoses Euroopa Liidu tööturu täieliku avanemisega võib oskustööjõu puudus isegi mõneks ajaks veelgi suureneda.

Ettevõtete arvates jätavad majanduslikud raamtingimused veel soovida. Jätkuvalt ei olda peaaegu kõikides maades rahul seniste korruptsiooni ja kuritegevuse vastu võitlemise meetmetega, avalike hankekonkursside läbipaistvuse ning riigiaparaadi efektiivsusega. Murettekitav on ka õigussüsteemi kindlus – see ei ole mõnede maade arvates enam nii iseenesestmõistetav kui veel mõne aasta eest.

Enamik Saksa investoritest jääb siiski Kesk- ja Ida-Euroopas oma külalismaale truuks ja otsustaks taas sama maa kasuks. 76 protsenti küsitletuist väidavad, et nad kordaksid oma investeeringuid tänastes tingimustes. Enamik maid suhtub oma asukohamaasse väga positiivselt. Kõige rahulolevamad on ettevõtted Eestis ja Poolas. Eesti saab 13 asukohamaa hindamise kategoorias 24-st parima hinde – muu hulgas nii maksusüsteemi ja raamatupidamist kui ka poliitilist stabiilsust silmas pidades.

Saksa ettevõtete arvates on Tšehhi jätkuvalt atraktiivne asukohamaa. Peaaegu kuuendat korda järjest sai see maa parima hinnangu osaliseks. Ka järgneval kolmel kohal ei ole eelmiste aastatega võrreldes midagi muutunud: 2. koht läheb taas Poolale Sloveenia ja Slovakkia ees. Balti riigid parandasid oma positsiooni mitme koha võrra ja saavutasid taas hea koha nagu varasematel aastatel. Kolme maa pingutusi majandusliku olukorra stabiliseerimisel hinnati 5. (Eesti), 6. (Leedu) 9. (Läti) kohaga.

 

Kesk- ja Ida-Euroopa on Saksa majanduse jaoks Aasia kõrval tähtsamaid kasvavaid majandusturge. 2009. aasta seisuga on Saksa ettevõtjad kümnesse Ida-Euroopa Euroopa Liidu maasse investeerinud ligi 80 miljardit eurot. See moodustab 8% kõikidest Saksa otseinvesteeringutest välismaale. Kui arvesse võtta ka Balkani lääneosa riigid, on vastav näitaja 100 miljardit eurot ja kogu regiooni tehtud investeeringud moodustavad seega 10% Saksa otseinvesteeringutest välismaale. Vastav näitaja on peaaegu pool Saksa investeeringute vastavast näitajast Ameerika Ühendriikidesse, mis on Saksa välisinvesteeringute tähtsaim maa. Eriti tähtis on ka Kesk- ja Ida-Euroopa roll kaubanduspartnerina Saksa majanduse jaoks. Kogu Saksa ekspordist moodustas eelmisel aastal eksport Kesk- ja Ida-Euroopa maadesse 15%.