Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tagantjärele reitingutarkus Euroopat kriisist ei päästa
Äripäeva meelest on konkurents reitinguagentuuride turul küll teretulnud, kuid probleemi olulisust ja tõsidust on selgelt üle hinnatud. Ükski reitinguagentuur ei ole põhjustanud ega suudagi põhjustada riikide probleeme: nendes on süüdi ja neid saavad lahendada vaid riikide juhid.
Euroopa reitinguagentuuri loomise põhjendus on iseenesest üllas: anda avalikkusele läbipaistvalt objektiivseid hinnanguid. Kuid sõltumatu objektiivsuse taotluse otsa on varem komistanud nii paljud (reitingu)agentuurid, (statistika)ametid kui ka valitsusvälised organisatsioonid ja mittetulundusühingud. Euroopa plaani usaldusväärsust õõnestab tema enda ametite tegevus. Kuidas saab tõsiselt võtta juba olemasolevat Euroopa pangandusjärelevalveametit, mille väidetavalt range ja usaldusväärne stressitest mõõtis Euroopa pankade kriisivalmidust, arvestamata võimalikku võlakriisis riikide pankrotti?
Pada sõimab katelt? Kriitikute väitel on USA reitinguagentuurid Moody's ning Standard & Poor's ja sama taustaga, kuid Euroopas resideeruv Fitch börside praeguse tormilisuse peasüüdlased. Väidetavalt on agentuurid Kreeka, Portugali ja Itaalia tasemete järjestikuse alandamisega teravdanud eurokriisi. Lisaks on nende tööviisid väidetavalt läbipaistmatud ja antavad hinded raskesti hoomatavad.
Kuid nendes väidetes on vähemalt kolm vasturääkivust. Esiteks - ei ole põhjendatud, kuidas ja miks on teist või isegi kolmandat sajandit tegutsevad agentuurid kaotanud järsku oma reitinguvõime ja miks uus agentuur saavutab kohe läbipaistva objektiivsuse. Teiseks ei kannata kriitikat reitinguagentuuride süüdistamine võlakriisis riikide hädades, sest kas näiteks Kreeka statistikaga vassimist ja üle jõu elamist põhjustasid reitinguagentuurid? Või tulemusteta raha pumpamist võlakriisi kustutamiseks? Ei, need olid ikkagi riikide eneste ja Euroopa liidrite otsused.
Kolmandaks - kui uue Euroopa agentuuri ainus eesmärk on tasakaalustada teiste agentuuride hinnanguid, on erapoolikus ja kallutatus juba sisse programmeeritud.
Reitinguagentuur Euroopat ei päästa. Kriisi lahendamisel ei ole küsimus reitingus ega agentuuris, vaid probleemsetes riikides endis. Kujutage ette olukorda, kus Euroopa loodav reitinguagentuur annaks võlakoormuse agoonias ja laenunäljas riigile USA agentuuridest risti vastupidise hinnangu - kas see oleks usaldusväärne või objektiivne? Ja milliseid probleeme see aitaks lahendada?
Reitinguagentuuridesse ongi sisse programmeeritud viga ning nende mõju on üle hinnatud. Jah, nad annavad indikatsiooni riigist toimuvast ja lisavad poliitikutest erineva vaatenurga, kuid reitinguagentuuride põhipuudus seisneb selles, et nad on targad tagantjärele. Täpselt nagu majandusteaduski, mis püüab minevikku analüüsides ennustada tulevikku, kuid ebaõnnestub selles üha uuesti. Või statistika, mis kirjeldab juba toimunut: olgu see hinnatõus, majanduskasv või -langus. Meenutagem, et alles hiljuti süüdistati neid agentuure liigses leebuses ja kriisi tagajärgede alahindamises, nüüd aga juba vastupidi - liigses ranguses.
Ei stressitest ega agentuuri reiting vii Euroopat kriisist välja, vaid ikka ainult arukad lahendused. Parafraseerides Eesti äriklassikat: oleks Euroopa kogu aeg nii tark nagu reitinguagentuurid tagantjärele, poleks võlakriisi ollagi.
Autor: ÄP