Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Standard kavatseb kahjumile selja pöörata

    Baltikumi ühel suurimal mööblitootjal Standardil on selja taga kaks rasket aastat – 2009 ja 2010.

    “Kui näiteks elukondliku mööbli eksport 2010. aastal näitas 10%-st kasvu, siis projektimööbel oli vastupidi languses,” rääkis Veskimägi ja lisas: “2009. aasta oli mõnevõrra parem, sest siis lõpetati veel neid objekte, mida alustati buumi lõpus. 2009 uusi projekte ei alustatud ja siit ka 2010. aasta tulemus.”
    Standardi 2010. aasta kahjumi süvenemine võrreldes 2009. aastaga oli Veskimägi sõnul ootuspärane. “Suuremad tagasilöögid eksportturgudelt saime Hollandist -65%, Lätist -57% ja Rootsist -41%,” loetles ta. Olulist nõudluse paranemist büroomööbli järele ei oota Veskimägi ka lähiaastatel.
    Möödunud aasta sundis Standardit ka koondama. Standardi juht nimetas koondamist paratamatuks, kuna polnud võimalik ette näha, kui sügavale kriis jõuab. “Meil toimusid koondamised kolmes etapis. Kui käive kukkus rohkem kui kaks korda, siis koondasime umbes veerandi töötajatest.”
    Samas seilab Standard peale langusaastaid 2011. aasta algusest alates taas veidi kõrgemal laineharjal – Standardi esimese poolaasta müük oli 5,4 miljonit eurot ehk rohkem kui poole võrra suurem kui 2010. aastal ja veerandi võrra suurem kui 2009. aastal. Ettevõte on jõudnud kasumisse. “Oleme hetkel rahul ekspordiga, välja arvatud ekspordiga Lätti ning Leetu ja müügiga Eestis,” märkis Veskimägi.
    Standard on sel aastal sisustanud hotelle Tallinnas ja Pärnus, aktiivsus on kasvanud ka Skandinaavia ja Ida-Euroopa turgudel. “On kasvanud päringute hulk Venemaalt ning oleme avastamas enda jaoks Ukraina turgu,” selgitas Standardi juht ja lisas, et koostööd on tehtud ka Soome suurarendajatega korteriprojektide sisustamises.
    Pärast Thulema kaubamärgi soetamist Standardi konkurendiks kerkinud Kitmanile oli 2010.aasta hea, kiitis ettevõtte juht Ilo Rannu. “Võib öelda, et kõik seatud eesmärgid said hästi tugeva varuga täidetud. Kasumieesmärk oli ainuke, mis täidetud ei saanud,” selgitas Rannu ja lisas, et kasumieesmärk jäi täitmata, kuna turg oli võrreldes 2008. aastaga kukkunud 80% ning Kitmani Läti ettevõte Kitman SIA suigutati ajutiselt nn talveunne.
    Rannu kiitis, et aastad 2009. ja 2010. on olnud Kitmanile julgete plaanide ja otsuste aastad ning ajal, mil teised tõmbasid majandusraskustega võideldes koomale,tegeles Kitman turuosa juurde võitmise ja tegevuse laiendamisega. Kitman laiendas tegevust kolmes suunas – ühiskondlik mööbel, bürookeskkondade arendamine ja töötuste sisustamine. Näiteks on Rannu sõnul ehitatud kalatööstusi ja tehtud külmhoonete lahendusi ning see suund on hästi käima läinud.
    Nagu Standardil on ka Kitmanil 2011. aasta esimene pool läinud kui lepase reega. “Käibe kasv oli esimesel poolaastal umbes 45% ja ka kasumi kasv on olnud märkimisväärne,” ütles Rannu ja lisas, et eriti hästi läheb praegu Soome ja Prantsusmaa turgudel.
    Ka teiselt poolaastalt oodatakse sarnast edu ning kavatsetakse teha suuremaid investeeringuid. “Teeme koos EASiga sel aastal ära tehnoloogiainvesteeringu ja arendame ekspordiplaani,“ ütles Rannu. Investeeringu suurus saab olema 1 miljoni eurot.
    TAUST
    Standard *Standardi 2010. aasta eelarve nägi ette 7,9%-st müügimahu kasvu. Tegelikult jäädi esimesel poolaastal eelarveülesandest maha ligi 42% ning teisel poolaastal 33%. Standardi müügikäive oli 2010. aastal 115,9 miljonit krooni (ehk 32% väiksem kui 2009. aastal) ning aasta lõpetati 15 miljoni kroonise kahjumiga, mis oli 2,8 miljoni krooni võrra suurem 2009. aastal saadud kahjumist.*2011. aasta müügiplaan näeb ette käivet 12 miljonit eurot ning kasumisse jõudmist.*Standardi 2010. aasta majandusaast aruandes kirjutati 2011. aasta kohta, et sisendhindade tõusu tõttu on plaanis aasta teises pooles toodete hindu tõsta ja seeläbi kasumisse jõuda.*2011. aastal planeerib Standard investeerida 162,5 tuhat eurot.
    Kitman*2010. aasta käive oli 103 miljonit krooni (28% vähem kui 2009. aastal)*Puhaskahjum 2,86 miljonit krooni (2009. aastal 2,1 miljonit krooni)60% kaubast läks ekspordiks (2009. aastal 56%). Suurimad ekspordiriigid – Soome, Prantsusmaa, Rootsi, Läti.
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Raadiohitid: miljonär Marko Oolo nipid ja ka rikkad nutavad
Selle nädala Äripäeva kuulatuimad saated olid, kus rääkis miljonär Marko Oolo enda portfellist, Microsoft Eesti juht töötajate tasustamisest ning Olavi Lepp juhtimisest.
Selle nädala Äripäeva kuulatuimad saated olid, kus rääkis miljonär Marko Oolo enda portfellist, Microsoft Eesti juht töötajate tasustamisest ning Olavi Lepp juhtimisest.
5 protsendi klubi idee tõi Martin Villigule Eduka Eesti võidu ja 10 000 eurot
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.