Konkurents ja koostöö üksteiseta ei toimi

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 14. august 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurents ja koostöö üksteiseta ei toimi
Äripäev kirjutab täna juba mullu mais alanud, kuid endiselt ebaselge tulevikuga pankade projektist rajada ühine sularahaautomaatide võrk. Äripäeva hinnangul peljatakse Eestis põhjendamatult konkureerivate ettevõtjate tõhusat koostööd, selmet anda asjalikele ühisprojektidele hoogu juurde.
Koostööd pärsib konkurents. Pangaülene sularahaautomaatide ühisvõrk ei ole iseenesest maailmas ainulaadne ning lähim euroalal edukalt toimiv näide on Otto võrgustik Soomes. Pankade koostööst Eestis pole seni asja saanud ilmselt mitmelt põhjusel, kuid selle tuumaks on konkurents. Kui näiteks Swedbankil ja SEB-l on mitusada automaati üle Eesti, siis väiksematel, nagu Nordea ja Sampo, on neid vaid sadakond ja enamasti suuremates keskustes. Lai võrk annab suurtele selge konkurentsieelise.
Samas räägib koostöö poolt potentsiaalne kalli automaadivõrgu ülevalpidamiselt saadav kokkuhoid, sest kaob vajadus hoida kõrvuti kahte või enamat sama teenust dubleerivat masinat. Kliendile tähendaks see aga selgust ja lihtsust: sularahaautomaadist saab raha vaatamata sellele, kas ta on roheline, oranž või sinipunane. Samuti kaovad ka ristkasutustasud.
Hirm, et koostöö kaotab konkurentsi. Klientide põhihirm ühise võrgustiku rajamisel on seotud teenustasude tõusuga. Kuid esiteks jääb iga pank nende määramisel endiselt iseseisvaks ehk säilib parim hinnatõusu piirav vahend - konkurents. Ja teiseks - praegu on kõik pangad lubanud, et teenustasu ei tõsteta.
Ilmselt suurim hirm puudutabki pankade koostööd, aga nagu ettevõtluses üldse ka kartellikahtlusi. Kuid ei maksa segi ajada selgepiiriliselt eristuvat koostööd ja kartelli. Esimene püüab leida kehtivate konkurentsitingimustes tõhusamaid lahendusi, mis kokkuvõttes on kasulikud nii ettevõtjale kui ka tarbijatele. Teise eesmärk on otseselt piirata või kaotada konkurentsi ning dikteerida hindu.
Nii võibki koostöös loodud ühine võrgustik luua hoopis eeldused konkurentsi tihenemiseks, kuna sellega saavad liituda ka väikepangad, nagu LHV või Bigbank, kellele oma iseseisva võrgustiku rajamine käib üle jõu.
Eestis peljatakse näidata positiivset eeskuju. Eestis nähakse ettevõtja ja kliendi suhet liiga tihti kui võitlust, kus üks püüab teisel naha üle kõrvade tõmmata. Kus on üks selge võitja ja teine kaotaja. Kuid selle kõrval on olemas ka kahe võitjaga lahendused, kus ettevõtja teenib loodetud kasumi, kuid ka tarbija saab kas parema, soodsama või mugavama lahenduse.
Samuti vastandatakse koostööd ja konkurentsi, unustades, et teatud olukordades on nad vältimatud kaaslased või isegi üksteise eeldused. Näiteks taristu ehitamisel hoiab koostöö kokku ettevõtja kulusid ning tagab samas kliendile kiirema valmimise ja potentsiaalselt soodsamad hinnad. Nii on teinud erinevat koostööd Rootsi telekomid.
Või välisturgudele sisenemisel. Alles kuu aja eest kirjutasime, kuidas puudulik koostöö seab Eesti ehitusettevõtjatele piirid välisturgudele sisenemisel. Üksiküritajatel jääb puudu kas sidemetest, oskusteabest või suurusest/võimsusest. Koostöös saaks katta nii iga üksiku tegija puudujäägid kui ka maandada riske, parandades nii konkurentsivõimet.
Esialgu koostöö jätkuvalt lonkab, sest kui konkurentsi tagamiseks on vastav amet, siis koostööd tuleb järelevalve all iseseisvalt teha.
Autor: ÄP
Hetkel kuum