Maastikuarhitekt teeb projekti viimse kivini

Tea Taruste 24. august 2011, 00:00

Kobras ASis on tööde tellijateks valdavalt äriühingud, kes tegelevad enda hallatava kinnisvara arendamisega, ning kohalikud omavalitsused. Maastikuarhitektuur kui selline kogub Nigola sõnul järjest enam populaarsust, ehkki tegemist on Eesti kontekstis praegu veel suhteliselt uue ja seetõttu ehk vähetuntud erialaga.

Erinevalt aiakujundajast eeldatakse maastikuarhitektilt ka väga suurte skaalade puhul oskust väliruumi terviklikult, esteetiliselt nauditavalt ning funktsionaalselt hästi lahendada. Aiakujundajad on ilmselt oskuslikumad detailsete peenarde kujundamisel.

TTÜ Tartu kolledži maastikuarhitektuuri õppetooli juhataja Nele Nutt märkis, et aina enam hinnatakse keskkonda ja näiteks kinnisvaraga tegelevad ettevõtted kasutavad seda ka müügiargumendina. "Maastikuarhitektuuri valdkond hõlmab kogu väliruumi - seda, mis jääb hoonetest väljapoole - ning inimeste teadlikkus selles vallas on kasvanud," märkis Nutt.

"Tihtipeale arvatakse, et maastikuarhitekti töö piirdub haljastusega, aga tehnilised joonised käivad ka sinna juurde: maastikuarhitekt teeb projekti ikka viimase kivini. Planeerimise puhul määrab tingimused omavalitsus. Arendajal on oma soovid, planeeringu elluviijal omad - siin on kompromisside tegemise koht. Kaitsealuste objektide puhul tuleb arvestada ka looduskaitse ja muinsuskaitse nõudmistega," selgitas Nutt.

Maastikuarhitekt võib soovi korral koostada nii detailplaneeringu kui ka samale alale väliruumi kujunduse. Viimasega pannakse paika detailselt haljastuse, väikevormide, rajatiste jms paiknemine ning taimeliigid ja tooted. Samas võib maastikuarhitekt ka ise kujundada antud alale sobivad väikevormid.

"Ideaalseima lahenduse saamiseks võiks maastikuarhitekt olla projekti kaasatud juba hoone arhitektuurse lahenduse väljatöötamise etapis - koostöö toimuks maastikuarhitekti ja hoonearhitekti vahel," rääkis Nigola. Praktikas tuleb sellist koostööd tema sõnul küll suhteliselt harva ette ning seda rakendavad pigem väga teadlikud kliendid. "Kindlasti aitab maastikuarhitekt väliruumi kujundada ka juba valminud või valmimisjärgus hoone ümbruses ja seda isegi kümneid või sadu aastaid varem valminud hoone väliruumi kujundamisel," märkis ta.

"Kuna meil on rohkem kui üks büroomaja, siis nende vahele püüame terviklikku, tavapärasest erinevat linnakeskkonda luua," rääkis Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov Ülemiste City arendamisest. Detailplaneeringuga on seal paika pandud pargi- ja puhkealad, aga sisuline osa, kuidas iga ala välja näeb, on ajas mõnevõrre muutuv. "Meil on Tallinna suurim erapark, mille rajamisse kulutati pea miljon eurot. Hooned muutuvad vajadusest lähtuvalt ja samuti ka neid ümbritsevad alad. Meil on kindel partner, Kivisilla OÜ, kellega on sõlmitud pikaajaline leping. Nemad koostasid projekti ning nüüd ka hooldavad parki," sõnas Jostov.

Suur hektariline pargiala, kus ei puudu oma veesilm, on Jostovi sõnul ka töötegemise ala. "Oleme sinna vedanud internetiühenduse, paigaldanud pingid ja toolid ning vedanud kaablid niimoodi, et päikesepaneelidest saadava energia abil on võimalik oma sülearvutit ka laadida. Väga headel suvepäevadel on park töötegijaid täis, nii et oleme pinkide arvu suurendanud."

Pargi ühte äärde on valmimas septembris lasteaed, nii et pargi otstarve laieneb ning sellest saab ka laste mänguplats," rääkis ta.

Teenusepakkuja valik lähtub eelkõige sellest, mida täpselt soovitakse saada. ASi Kobras maastikuarhitekt/planeerija Teele Nigola soovitab maastikuarhitektuurse projekti puhul pöörduda ettevõtte poole, kus töötab maastikuarhitekt ehk vähemalt nelja-aastase akadeemilise erialase haridusega diplomeeritud spetsialist, kelle põhiliseks tegevuseks on maastiku ruumiline kujundamine.

Teenuse maksumus sõltub peamiselt käsitletava ala suurusest, töö detailsusastmest ning võimalikest piirangutest/kitsendustest, mis võivad tuleneda näiteks ala paiknemisest looduskaitse- või muinsuskaitsealal. Väiksemaskaalalise, ent detailse kujundusprojekti hind võib Nigola sõnul olla 2000-3000 eurot, suuremate projektide hinnad võivad aga ulatuda 10 000 euroni ja enam.

TTÜ Tartu kolledži maastikuarhitektuuri õppetooli juhataja Nele Nutt kinnitas samuti, et maastikuarhitekti valik sõltub objektist.

"Näiteks kui on tegemist muinsuskaitsealuse objektiga, tuleb vaadata, et maastikuarhitektil oleks vastav tegevusluba. Soovitan vaadata tehtud tööde hulka ja spetsiifikat - enamasti on need ettevõtete kodulehekülgedel olemas," rääkis ta ja lisas, et vaadata võiks, kui palju on ettevõte tegutsenud, kui palju on inimesi tööl, millise eriala inimesed need on.

"Enda jaoks tuleks muidugi selgeks mõelda, mida soovitakse. Ja kui ei oska sõnastada, võib alati helistada ja küsida. Teinekord on vaja rahataotluste juurde kalkulatsioone arvutada - ka siis võib maastikuarhitektile helistada ja nõu küsida," soovitas Nutt.

Maastikuarhitekti loodu ei pruugi iga kinnisvaraobjekti puhul rolli mängida ega väärtust tõsta. Tööstus- ja tootmiskinnisvara puhul näiteks pole kinnistu maastik esmatähtis - seal, kus hammasrattaid treitakse, pole vaade tähtis. Büroode puhul võib esteetilist rahuldust pakkuv majaümbrus küll mõnevõrra hinda mõjutada. Korrusmajade arenduste puhul praegu vaevalt, et korrastatud ümbrusega hinda tõsta saab, ent kindlasti suurendab see arendaja konkurentsivõimet ning vara on võimalik kiiremini realiseerida. Elukondliku kinnisvara valikul on ju emotsionaalne aspekt tähtis, sest inimene ostab kodu. Mänguväljaku ja veesilmaga rekreatsiooniala korruselamute vahel kallutab kahtlemata ostja valikut positiivses suunas.

Eramute puhul aga on majast väljapoole jääv olulise tähtsusega ka hinna kujunemise seisukohast. Kui ostja jaoks on eramu aed perfektselt tehtud, võib see maja hinda teiste samaväärsetega võrreldes kergitada kümnendiku võrra või enamgi.

Oleme kasutanud maastikuarhitektide abi juba detailplaneeringute faasis. Ümbritseva keskkonna ja avaliku ruumi kujundust ja lahenduste läbimõeldust peame väga tähtsaks. Usun, et esteetiliselt kujundatud linnaruum vähendab muu hulgas oluliselt ka vandalismi.

Arendusi planeerides lähtume põhimõtetest, et lapsed ja autod oleksid omaette ning et ka täiskasvanutele oleks oma istumis- ja olemiskoht. Lähtume keskkonna loomisel ja haljastusel olemasolevast pinnavormist, oluline on taimede liigiline mitmekesisus.

NCC arendustest pean heaks maastikuarhitektuuri näiteks Tammeõue elurajooni, kus haljastuse lahendus töötas välja Ülle Grišakov Kivisilla OÜst ning väikevormid, pingid ja prügimajad Margus Triibmann disainibüroost Keha3.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing