Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swedbank: Eesti saab hästi hakkama
"Eesti on väga hästi hakkama saanud. Meil on peaaegu olematu valitsuse võlg ning oli ka ülejääk eelarves eelmisel aastal," rääkis Swedbanki peaökonomist Annika Paabut eilsel pressikonverentsil.
Pank tõstis ka Eesti majanduse tänavuse kasvuprognoosi 6,7 protsendini, viidates oodatust oluliselt paremale majanduse arengule selle aasta esimesel poolel.
Järgmisel kahel aastal ootab pank värske ülevaate põhjal Eesti majanduskasvu aeglustumist - ühelt poolt mõjutab aeglustumist väga kiire areng sel aastal ja teisalt maailmamajanduse kesisem areng. Maailmamajanduse arengud on panga hinnangul olnud viimasel ajal oodatust mõnevõrra kehvemad.
Eesti majanduse puhul on Paabuti sõnul üllatuseks investeeringute ning eratarbimise panus. Ekspordi reaalkasv sellel aastal on 21,9%, järgmistel aastatel eksport aeglustab märkamisväärselt.
"Investeeringute mahu kasv on olnud kiirem, seda on mõjutanud see, et ettevõtete kindlustunne on kasvanud. Ettevõtted on piisavalt konkurentsivõimelised. Samuti toetavad seda kasvu ka jätkuvalt ELi fondid," rääkis Paabut. Ta lisas, et ka tarbijate kindlustunne on oluliselt paranenud.
Palk peaks tõusma. Pank usub, et reaalpalga kasv siiski sellel aastal tuleb, kuigi esimeses kvartalis see kahanes. Selleks aastaks prognoosib pank 2% ning järgmiseks aastaks 3% reaalpalga kasvu.
Samuti läheb ka meie peamistel kaubanduspartneritel Põhjamaadel hästi. "Positiivne on see, et neil ei ole eelarve puudujääki," märkis ökonomist. Ta lisas, et jätkub konservatiivne eelarvepoliitika ning investeeringute kasv Rootsi ning Soome.
Läti ja Leedu kasvavad jõudsalt ning kasv jätkub. "Läti ja Leedu on endiselt meie jaoks olulised ekspordipartnerid, kuid siiski oleneb kõik poliitilistest otsustest. Leedu parlamendi valimised on järgmisel aastal.
"Meie eeldusel euroala ei lagune, saadakse hakkama võlgadega, kuid raskused seisnevad ikkagi eelarves," märkis Paabut. "See võimalus loomulikult on, et euroala laguneb, sest üks asi on need raskused riikides, aga teine asi on see, kui paralleelvaluutana tulevad käibele valitsuse võlakirjad," selgitas Paabut.