Euroala päästefond läbib kadalippu

Ka Eestit nimetavad uudisteagentuurid juba riikide seas, kus hääletus võib edasi lükkuda, kuna sotsiaaldemokraatide hinnangul vajab riigieelarve seadus esmalt täiendust, kui parlament saaks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga ühinemise ja selle uued volitused heaks kiita.

Peaminister Andrus Ansip seda seisukohta ei jaga.

"Mina olen seda usku, et ühinemine EFSFiga on kooskõlas meie seadusandlusega, kuna Eestil on võimalik anda garantiisid ka otse põhiseaduse alusel," ütles Ansip eile Äripäevale teemat kommenteerides.

Ansip tõrjub kahtlusi. Sotsiaaldemokraatide tõlgendus Ansipi arvates põhiseaduse põhimõtet ei järgi. Põhiseadus annab peaministri kinnitusel raha kasutamiseks märksa laiemad võimalused kui riigieelarve seadus ning EFSF on selleks piisavalt erandlik olukord.

"Ma ei kujuta ette, et kui maja läheb põlema, hakkaksime kohe nõudma riigieelarve seaduse muutmist," ütles Ansip.

Euroala liidrite 21. juuli tippkohtumisel tehtud otsused euroala ajutise päästefondi EFSF laenuvõime tõstmiseks 440 miljonile eurole ning fondi volituste laiendamiseks saavad jõustuda alles siis, kui need on ratifitseerinud kõigi 17 euroala riigi parlamendid. Uued volitused võimaldavad teha tugioste euroala riikide võlakirjaturul, laenata vahendeid pankade rekapitaliseerimiseks ning anda ennetavaid laene.

Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon ning sel nädalal viimati IMF ei väsi kordamast, kui oluline on euroala uued abimehhanismid kiiresti jõustada.

Kuus riiki on öelnud jah. Seni on 21. juuli otsused ratifitseerinud kuus riiki. Slovakkias ähvardab aga üks valitsuskoalitsiooni partei kindlasti uute abimeetmete vastu hääletada, Sloveenias seab abimeetmete kinnitamise küsimärgi alla värske valitsuskriis ning hääletusega on otsustanud viivitada ka Austria. Hollandis peab valitsus lootma piisava toetuse saamiseks opositsiooni häältele, samas kui valitsusse kuuluv paremäärmuslik Geert Wildersi partei ammutab immigratsiooniteemale lisaks toetust hollandlaste kasvavast vastumeelest euroala hädaliste aitamisele.

Soome, mille garantiinõuded Kreeka uues abilaenus osalemiseks ähvardavad kogu abipaketi kraavi ajada, lubab tuleval nädalal EFSFi uued volitused siiski heaks kiita.

"See saadaks Soomest väga halva signaali, kui selle kriisimeetme muudatused siin maha hääletatakse," ütles rahandusminister Jutta Urpilainen kolmapäeval Soome parlamendis.

Pingeliseks kujuneb ka hääletus Saksamaa parlamendi alamkojas tuleval neljapäeval. Rida Angela Merkeli valitsuskoalitsiooni liikmeid on ähvardanud vastu hääletada. Kui pakett läheb läbi opositsiooni häälte toel, võib see kaasa tuua poliitilise kriisi.