Avatus loob mõistmist

Meedia killustub, selle loov-säilitav-hävitav roll süveneb. Seda enam polariseerub ka võimalike allikate ring - pelglikud sulguvad ja uljad kujutavad endale ette, justkui võiks nad meediat täielikult enese huvides ära kasutada. Mõistetavalt on mõjusaim lahend kesktee. Pikk ja kannatlik partnerluse tekitamine ning mõistmise saavutamine avalikus ruumis. "Kokku ühendamise" saavutamine, mida kommunikatsioon ka tähendab.

Reeglid ja kogemus. Liikluses ellujäämiseks tuleb teada reegleid ja omada kogemust. Kui advokaat aitab klienti õigusruumis, siis kommunikatsioonispetsialist orienteerub meediaruumis. Mõlema vastutus on suur. Lisaks kõrgele meediateadlikkusele peab kommunikatsioonispetsialist tunnetama kliendi võimalusi ja vajadusi, äristrateegiat. Seetõttu kuulub PR ka enam juhtimis- kui turundusfunktsiooni juurde.

Tänapäeva kommunikatsioonijuhtimise lahutamatu osa on avatuse põhimõte. Avatus loob mõistmist. Tavaliselt saab enamik probleeme alguse just kas vähesest meediateadlikkusest või info varjamisest. Taunitav on ka levima hakanud tegevus, mida ma nimetaks meediahuligaansuseks, kus ainsaks eesmärgiks seatakse lühiajaline tähelepanu. Tähelepanu ei saa olla eesmärk omaette, tähelepanul on oma hind ja kvaliteet.

Iga info ja teade on tõlgendus. Meedia mitte ei peegelda, vaid toodab selle. Päris valmis saab see alles lugeja juures. Ahela igal osal on oma veendumused ja huvid, mida kaitsta, kuid mõistagi kõige võimsamat vahendit nende kehtestamiseks valdab ajakirjanik. Lihtne on ajakirjandust ja PRi vastandada, kuid sealjuures unustatakse, et allikakriitilisus ja nn filter toimub juba varem. Vastutusest ja eetikanormidest rääkimata.

Edukamad PR-firmad hoiavad valdavalt varju, jättes au ja kuulsuse klientidele. Põhjus on pragmaatiline - turg on väike ja uue kliendi toob vaid olemasoleva soovitus, mitte meediakajastus. Pealegi on meie valdkonnas peaaegu iga kaasus unikaalne, puusalt tulistades kõigis maailma asjades kommentaaride jagamine jääb enamasti pealiskaudsemate turuosaliste pärusmaaks.

Suhtekorraldusest kommunikatsioonijuhtimiseks. Kui vaadata terminoloogiat, siis "suhtekorraldus" on mõistena asendumas "kommunikatsioonijuhtimise" nimetusega. "Suhtekorraldus" on mõistena eksitav ega peegelda töö tegelikku sisu, kuna ei tegeleta mitte suhete, vaid ikka kommunikatsiooniga. Tartu Ülikool ja enamik teenusepakkujaid on siin eeskuju näidanud ning asendanud oma sõnavaras "suhtekorralduse" "kommunikatsiooniga".

Autor: Hannes Hamburg