Eurovõlakirjad võtaks Saksamaa pantvangi

Sattusin vaatama huvitavat intervjuud Hayman Capital Managementi riskifondi juhi Kyle Bassiga, kes ei näe võimalust, Saksamaa maksaks teiste euroala riikide arved tuimalt kinni. Ta tegi olukorra puust ja punaseks ette.

Oletame, et Saksamaa läheks kaasa eurovõlakirja ideega. Kuigi Saksamaa konstitutsioonikohus on selle juba põhiseadusevastaseks kuulutanud, oletame, et Saksamaa võlakirjad emiteeritakse. Mida see teeb halva finantsdistsipliiniga riikidega nagu Kreeka?

"OK, me osaleme selles kõik, te laenate meile raha, meil on suur võlaprobleem, nüüd te laenate meile veel natuke ja me saame veidi odavamalt laenu võtta," tõi ta välja Kreeka rolli. Kreeka jätkab kulutamist ja pöördub taas Saksamaa poole. "Saksamaa, me vajame jälle natuke rohkem raha."

"Ei, nüüd te peate võtma tarvitusele karmid kasinusmeetmed," vastab Saksamaa.

"OK, me siis muutume maksujõuetuks," vastab Kreeka.

Bassi sõnul on alates praegusest Saksmaa edaspidi täpselt sellises olukorras. "Ma ei usu, et Saksamaa läheks sellega kaasa. See ei oleks pikaajaliselt Saksamaa huvides." Ainus võimalus, kuidas Saksamaa saaks lahendada Euroopa probleeme, on massiivne võlgade restruktureerimine.

Üheksa aastaga on maailmas võlg kasvanud 80 triljonilt 210 triljonile dollarile. Maailma võlad on kasvanud keskmiselt 12 protsenti aastas, kuid majandus on kasvanud vaid 4 protsenti. Nüüd on PIIGS-maad (Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka ja Hispaania) seilanud maksujõuetuse tsooni. Kui te olete maksujõuetuse tsoonis, siis ei ole teile mingit lihtsat lahendust. Saabub arvete tähtaeg ja te peate maksma. "Meie arvates tuleb need võlad lihtsalt maha kanda," ütles Bass.

Tundub uskumatu, kuidas on nii lühikese ajaga selline võlamägi kokku kuhjatud. Igaüks on tegutsenud oma parimat äranägemist mööda, kuid kokku on see ähvardav. Kui võlakoorma intressimäär oleks 1%, kuluks selle teenindamiseks 2,1 triljonit, kui 5%, siis 10,5 triljonit dollarit!