• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eurovõlakirjad võtaks Saksamaa pantvangi

    Sattusin vaatama huvitavat intervjuud Hayman Capital Managementi riskifondi juhi Kyle Bassiga, kes ei näe võimalust, Saksamaa maksaks teiste euroala riikide arved tuimalt kinni. Ta tegi olukorra puust ja punaseks ette.
    Oletame, et Saksamaa läheks kaasa eurovõlakirja ideega. Kuigi Saksamaa konstitutsioonikohus on selle juba põhiseadusevastaseks kuulutanud, oletame, et Saksamaa võlakirjad emiteeritakse. Mida see teeb halva finantsdistsipliiniga riikidega nagu Kreeka?
    "OK, me osaleme selles kõik, te laenate meile raha, meil on suur võlaprobleem, nüüd te laenate meile veel natuke ja me saame veidi odavamalt laenu võtta," tõi ta välja Kreeka rolli. Kreeka jätkab kulutamist ja pöördub taas Saksamaa poole. "Saksamaa, me vajame jälle natuke rohkem raha."
    "Ei, nüüd te peate võtma tarvitusele karmid kasinusmeetmed," vastab Saksamaa.
    "OK, me siis muutume maksujõuetuks," vastab Kreeka.
    Bassi sõnul on alates praegusest Saksmaa edaspidi täpselt sellises olukorras. "Ma ei usu, et Saksamaa läheks sellega kaasa. See ei oleks pikaajaliselt Saksamaa huvides." Ainus võimalus, kuidas Saksamaa saaks lahendada Euroopa probleeme, on massiivne võlgade restruktureerimine.
    Üheksa aastaga on maailmas võlg kasvanud 80 triljonilt 210 triljonile dollarile. Maailma võlad on kasvanud keskmiselt 12 protsenti aastas, kuid majandus on kasvanud vaid 4 protsenti. Nüüd on PIIGS-maad (Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka ja Hispaania) seilanud maksujõuetuse tsooni. Kui te olete maksujõuetuse tsoonis, siis ei ole teile mingit lihtsat lahendust. Saabub arvete tähtaeg ja te peate maksma. "Meie arvates tuleb need võlad lihtsalt maha kanda," ütles Bass.
    Tundub uskumatu, kuidas on nii lühikese ajaga selline võlamägi kokku kuhjatud. Igaüks on tegutsenud oma parimat äranägemist mööda, kuid kokku on see ähvardav. Kui võlakoorma intressimäär oleks 1%, kuluks selle teenindamiseks 2,1 triljonit, kui 5%, siis 10,5 triljonit dollarit!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.