Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas turud tõesti ei saa aru, mis toimub?
Kolmapäeval nägime harukordset börsirallit Euroopas ja USAs, kus aktsiad tõusid kõigest hoolimata. Meeletut rallit põhjendati keskpankade koordineeritud koostööga, kuid kas ikka kõik turuosalised saavad aru, mida see tegelikult tähendab?
Meeleheitlik samm. Kuus keskpanka eesotsas USA Föderaalreserviga leppisid üleeile kokku alandada dollari vahetustehingute ehk swap'ide hinda, mille tulemusel muutub pankadel kogu maailmas USA dollariga kauplemine odavamaks.
Keskpankade üksmeelne tegevus andis investoritele lootust, et maailma liidrid suudavad astuda ka vajalikke samme, et hoida ära võlakriisi edasine levik ja takistada finantsturge kokku kukkumas. See oli peamine sõnum, mis kolmapäeval pärast keskpankade plaani avalikuks tulekut levis. Iseenesest hirmutav asi, mis ei lahenda tegelikult mitte midagi, võeti suure hurraaga vastu, adumata võimalikke tagajärgi.
Põhimõtteliselt söödavad keskpangad selle liigutusega turgudele raha, pakkudes lisalikviidsust. Kuid pangandussüsteemi üleujutamine likviidsusega ei lahenda mitte kuidagi põhiprobleemi - riikide õhupallina paisuv ja üle jõu käiv võlakoorem. Kui keskpankade kolmapäevane samm näitas midagi, siis see oli vaid meeleheide.
Tegelege õige probleemiga. Võtame näiteks Kreeka. Varsti ligi kaks aastat on see eurotsooni riik pingestanud finantsturgudel olukorda ja tõstnud võlaprobleemi tähelepanu keskpunkti. Sel ajal on nii Föderaalreserv kui ka Euroopa Keskpank laenanud üliodavat raha kommertspankadele, trükkinud raha ja ostnud järelturult riikide võlakirju. Ja mis on selle tulemus? Kreeka võlakoorem muudkui kasvab ja näiteks kaheaastase võlakirja tootlus on juba 140%! Samas suunas liiguvad ka kõik teised hätta sattunud riigid.
Rahapakkumise suurendamisega me lihtsalt pikendame agooniat. Piltlikult öeldes võtavad riigid ja keskpangad eluasemelaenu maksete tasumiseks SMS-laene. Me ei ole praegusesse kriisi sattunud kehva likviidsuse, vaid kontrollimatu kulutamise ja laristamise tõttu ning just sellega tuleb tegeleda, mitte raha juurde pumbata.