Loominguline riigivara kasutamine maanteeametis

Näiteks pärast autoregistrikeskuse ja maanteeameti ühinemist ripakile jäänud muruniiduk, millega Tsäkko alluvad nägid teda viimati koos ameti autokäruga mullu suvel maanteeametist minema sõitmas, on lausa haihtunud.

Tsäkko kommenteeris 2007. aastal 15 000 krooniga ARKile ostetud raider-tüüpi muruniiduki kasutamist selliselt, et niiduk oli tõepoolest viimati möödunud suvel tema käes, kuid reaalselt ta seda siiski ei kasutanud, vaid kasutas hoopis niiduki all olnud ameti autokäru. “Maanteeametil on üks autokäru, mille peal see niiduk oli. See autokäru on küll olnud minu kasutuses. Kasutasin käru, ajasin muruniiduki sealt maha ja pärast ta oli seal peal. Nii et selles mõttes kunagi eelnevalt on see muruniiduk olnud minu kasutuses küll, jah,” rääkis Tsäkko.

Muruniiduk haihtus. Jääb arusaamatuks, miks ei ajanud Tsäkko niidukit kärult maha juba maanteeameti territooriumil, vaid toimetas selle koos autokäruga minema. Veelgi kurioossemaks muudab juhtumi see, et niiduk on kadunud. Tsäkko sõnul peaks niiduk olema utiliseeritud, sest see oli katki. Maanteeametist aga öeldi, et utiliseerimist pole toimunud ja niiduk ei asu ka maanteeametis.

“Muruniidukit maanteeamet utiliseerinud ei ole. See kanti Tamur Tsäkko ettepanekul varade nimekirjast maha,” kommenteeris maanteeameti pressiesindaja.

Lühidalt kokku võttes on tekkinud olukord, kus maanteeameti endise peadirektori ettepanekul kanti maha muruniiduk, mis viimati oli tema enda käes, niiduki edasine saatus on aga teadmata. Tsäkko sõnul niiduk tema kätte ei jäänud, ametis ei teata, kuhu see siis kadus, sest utiliseerimisele niiduk ei jõudnud. “Endale alluva asutuse varade, sh enda kasutuses olevate varade kasutamise üle otsustab peadirektor,” ütles ameti pressiesindaja.

Tsäkko lahkudes ilmusid maanteeametisse ka ARKi ajal tema kasutuses olnud LCD-teler ja auto külge käiv jalgrattaraam. Nende vahepealne kasutus pole maanteeametis teada, kuid Tsäkko ise kinnitas, et kumbagi ta isiklikuks tarbeks kasutanud ei ole.

Riigiametites paberite järgi reeglid paigas. Segadus maanteeametile kuuluva varaga tekitas huvi laiemalt riigivara kasutamise korra vastu riigiametites. Äripäev saatis vastavad päringud kõikidesse riigiametitesse ning saadud vastustest ilmnes, et vähemalt teoreetiliselt on igasuguse ametite kasutuses oleva vara kasutamine väga rangelt paigas. Üldjoontes toodi ametite kaupa välja, et isiklikuks tarbeks töötajad ameti vara kasutada ei saa ning kogu vara ja selle kasutamine ning vastutus on kirjalikult fikseeritud.

Mis puudutab ameti vara mahakandmist, siis pea kõigist ametitest öeldi, et töötajatele mahakantud vara laiali ei jagata ning selle vastu puudub ka igasugune huvi. Mahakantud vara tavaliselt utiliseeritakse või leitakse mõni muu lahendus. Näiteks kaitseressursside amet tõi välja, et vara võõrandamine toimub avalikul oksjonil, kus võivad osaleda ka ameti töötajad.

Maanteeametis on mahakantud vara harvadel juhtudel jagatud ka töötajatele. “Mahakantud vara viiakse üldjuhul jäätmekäitlusjaama, kus tuleb teatud vara utiliseerimise eest tasuda. Kuna töötajatelt riigiasutus tasu nõuda ei saa, on töötajate soovi korral otstarbekam amortiseerinud vara neile anda,” selgitas maanteeameti pressiesindaja. Ameti asedirektor Margus Suik, kes vastutab haldusvaldkonna eest, kommenteeris, et mahakantud vara töötajatele jagamine pole küll päris erandlik, aga samas on seda siiski harva ette tulnud. “Nii näiteks on töötajale antud mahakantud arvuti, kasutusest väljas laud, riiul vms,” märkis ta.

Mis puudutab riigiametitele kuuluva vara isiklikku kasutamist, siis ametid välistavad selle täielikult, erandid on vaid mobiiltelefonid ja sülearvutid, mille kasutajad peavad olema kättesaadavad ka väljaspool kontorit, või näiteks ametiautoga isiklike sõitude tegemine, kui see fikseeritakse kirjalikult.

“Veeteede ameti töötajad, kelle kasutuses on ametiautod ööpäev läbi, tasuvad autode kasutamise eest töövälisel ajal erisoodustusmaksu, mis peetakse töötaja kirjalikul nõusolekul kinni tema igakuisest töötasust,” kommenteeriti veeteede ametist. Siinkohal torkab jällegi silma maanteeamet, kus töötajatel on võimalus lühiajaliselt isiklikuks tarbeks kasutada olemasolevaid tööriistu, sõiduki akulaadijat ja järelkäru. Nende kasutus fikseeritakse ameti kommentaaride kohaselt suulise kokkuleppe alusel.

Tuleb arvestada, et kuigi ametites on vara kasutamise kord üsna sarnaselt fikseeritud, sõltub reaalne praktika palju ka töötajatest, eelkõige ametite juhtidest.

Ameti asejuht: alluvad ei saanud Tamur Tsäkkot takistada

Maanteeametis halduse eest vastutav asedirektor Margus Suik nentis, et kuigi ameti muruniiduki äraviimine Tamur Tsäkko poolt oli kahetsusväärne, ei saanud alluvad sellesse sekkuda.Suik on Tsäkko lahkumise põhjustanud suusareiside tõttu olukorras, kus ameti ajutine juht Erkki Raasuke soovitab ka temal usalduse kaotamise tõttu ametist lahkuda, kuid seni on Suik lahkumast keeldunud.Järgneb intervjuu Margus Suigiga.

Millist maanteeameti vara Tamur Tsäkko lisaks tema käes olnud muruniidukile isiklikuks tarbeks kasutada sai? Ta kasutas maanteeameti järelhaagist. Ja kui väga punktuaalseks minna, siis Tsäkko tõi tagasi ka rattaraami, mis käib autole taha konksu külge, see oli tema valduses. Veel on ta kasutanud väiksemaid tööriistu, näiteks ketaslõikurit, mootorsaagi jms.Ameti Võru büroos on eksamite vastuvõtmiseks ATV ja Tsäkko on ka seda kasutanud (vintsiga ATVd kasutas Tsäkko enda sõnul paaril korralARKi ajal ema maakodusse pääsemiseks, kuna tee oli muutunud läbipääsmatuks – toim).

Kas maanteeametis kehtib selge kord, kas ja mis tingimustel keegi tohib endale ameti vara koju viia? On laiem riigivara kasutamise kord, aga kui mõtlete, et keegi tohtis endale mõne tööriista koju viia, siis otseselt ei olnud eraldi korda. Ega selliseid juhuseid palju olnudki. Kui keegi võtab väikese tööriista õhtuks ja toob järgmisel päeval tagasi, siis selleks pole otseselt korda vaja, see on vastastikuse kokkuleppe alusel toimunud.

Kuidas suhtute sellesse, mis on ilmsiks tulnud seoses ameti vara kasutamisega? See on loomulikult kahetsusväärne, aga ma julgeks ka täie vastutustundega öelda, et pole põhjust järeldada, et maanteeametis kogu süsteem ongi selline, et iga inimene võtab mingit vara koju, viib ja toob, et kõik on ligadi-logadi. Nii see kindlasti ei ole, riigivara on kindlalt arvel ja arvestust peetakse. Aga kui peadirektor mingisuguseid otsuseid teeb, siis ta ei pea neid kooskõlastama ja alluvatel on tõesti raske sekkuda ja takistusi teha.

Kas ameti vara kasutamist peaks täiendavalt reguleerima või ongi see pigem peadirektori südametunnistuse asi? Ma arvan, et eelkõige vastutab ikka peadirektor oma korralduste ja tegevuse eest, aga võib-olla tõesti peab üle vaatama riigivara kasutamise korra. Võib-olla peaks ta siis ministeeriumile aru andma.

Saan aru, et selle kohta kuskil ühtegi ametlikku jälge pole, et Tamur Tsäkko oleks fikseerinud ametlikult selle vara kasutamise? Kirjalikke märkeid tõesti kuskil pole neist varakasutustest. See on mõttekoht, kas ja kuidas peaks reguleerima seda, et kui juht või ka teised töötajad vara kasutavad, jääks sellest jälg maha.

 

Riigiametite vara kasutamine

Riigiametid tõid ametile kuuluva vara kasutamise puhul välja, et lähtuvad riigivara valitsemise korrast, mis on erinevates ministeeriumides kinnitatud ministri käskkirjaga, samuti ametisisestest reeglitest ja laiemalt raamatupidamisseadusest ning riigi raamatupidamise üldeeskirjast.Vara mahakandmine toimub riigiametites reeglina kord aastas toimuva inventuuri käigus, mahakandmise üle otsustab ameti vastav komisjon. Tavaliselt mahakantud vara utiliseeritakse, aga harvadel juhtudel antakse see töötajatele või näiteks müüakse oksjonil. Teatud juhtudel tegeleb mahakantud varaga edasi ka ministeerium, mille valitsemisalas amet tegutseb.Vara maksumusest sõltub, kas vara kajastub ameti bilansis põhivara all või peetakse vara üle bilansivälist arvestust. Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale on põhivara maksumuse piir 2000 eurot ilma käibemaksuta.