Uurimiskomisjon: Parts ja Vaher ei olnud elamislubade äriga seotud

"Ei ole tuvastatud, et majandusminister Juhan Parts ja siseminister Ken-Marti Vaher oleksid olnud teadlikud või seotud elamislubade väärkasutusega," sõnas uurimiskomisjoni esimees Kalle Laanet komisjoni lõpparuannet tutvustades.Laanet lisas, et elamislubade äris ei osalenud ka riigikogu liige Siim Kabrits ning skandaali puhkemise järel riigikogust lahkunud Indrek Raudne. Küll tegeles selle äriga Tallinna linnavolikogusse kuulunud Nikolai Stelmach.

"Pole fakte, et ministrid oleksid teinud kellegi mahitusel midagi. Minul IRL-i poliitikuna on selle üle hea meel," märkis uurimiskomisjoni kuulunud ekssiseminister Marko Pomerants.

Komisjoni avalduste alusel on algatatud kaks kriminaalasja, seoses politsei- ja piirivalveametile (PPA) valeandmete esitamisega. Nimelt puudus valdaval osal Stelmachi poolt esindatud ja aadressile Kooli tn 1/3 registreeritud äriühingutel reaalne majandustegevus, mistõttu tekkis uurimiskomisjonil kahtlus, et seadusega nõutud investeeringute kohta on esitatud valeandmeid.

PPA ametnikud enne probleemi meedias ilmsiks tulekut neid valeandmeid ei avastanud. Aruanne põhjendab seda kontrollsüsteemi puudustega ning menetlejate suure töökoormusega. Elamisload ettevõtluseks moodustasid elamislubade koguhulgast väikese osa (1% kõigist taotlustest), mistõttu pöörati sellele elamisloa liigile vähe tähelepanu. Samuti peeti ettevõtluseks antud elamisloa väärkasutamise võimalust investeerimisnõude tõttu ebatõenäoliseks.

Laaneti sõnul viis elamislubade väärkasutuseni mitme asjaolu koosmõju, sh nii ebapiisav regulatsioon, puudused järelevalves kui ka ametkondade mitte õigeaegne ja ebapiisav reageerimine ilmnenud väärkasutustele.

Komisjonile teadaolevalt palus riigikogu liige Raudne siseminister Vaheri nõunikult 2011. aasta juuli lõpus kiireloomuliselt infot sisserände piirarvu jäägi kohta. Uurimiskomisjonile väitis Raudne, et teave seondus riigikogu väliskomisjonis arutatuga. Komisjonil oli alust selles väites kahelda, sest komisjonile teadaolevalt teabe küsimisele vahetult eelnenud, samuti järgnenud ajal elamislubadega seotud küsimusi väliskomisjonis ei arutatud.Majandusministeerium tegi sügisel ettepaneku tõsta lisanduvate elamislubade arvu ettevõtlusega tegelemiseks kavandatud 25-lt elamisloalt 85-le. Ministeerium põhjendas ettepanekut ettevõtlusinvesteeringute olulisusega Eesti majandusele ja piirarvu vähese täitumisega teiste elamisloa liikide osas.

Uurimiskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Andres Anvelt märkis aga, et temale jäigi arusaamatuks, miks suurendati elamislubade kvooti 60 võrra. "Mina sellele rahuldavat põhjendust ei leidnud," sõnas ta.

Uurimiskomisjon moodustati riigikogu otsusega selle aasta 7. veebruaril. Sinna kuuluvad Andres Anvelt, Kalle Laanet, Väino Linde ning Marko Pomerants.Uurimiskomisjoni eesmärk oli välismaalastele ettevõtluseks ning Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena töötamiseks tähtajaliste elamislubade andmise ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamine.

Komisjoni lõpparuande järgi märgati Peterburi konsulaadis olulist juhtorgani liikmena elamisloa taotluste kasvu ning elamislubade väärkasutusele viitavaid märke juba 2010. aasta lõpus. Konsulaarametnike kõnelustel elamisloa taotlejatega selgus, et taotlejaid Eesti, samuti ettevõtlus Eestis ei huvitanud, vaid sooviti saada elamisluba Schengeni viisaruumis reisimiseks.

Äriühingud, mille juhtorganisse sooviti asuda, olid loodud paar nädalat enne välisesindusse pöördumist. Asjaolule, et välismaalastele elamisloa taotlemise dokumentide koostamisest oli saanud äri, viitas see, et ühed ja samad isikud broneerisid teiste isikute eest esinduses aegu elamisloa taotluste esitamiseks, samuti olid taotlusdokumendid sarnaselt koostatud ja komplekteeritud ning neis esines ühesuguseid vigu.