Kreeka valimised

 „Esimene asi, mis meil 17. juuni valimistel otsustada tuleb, on valik euro ja drahmi vahel,“ ütles Nea Dimokratia partei juht Antonis Samaras viimasel kampaaniarallil enne valimisi. Radikaalsete vasakparteide allianssi Syriza võit tähendaks Kreeka euroalalt lahkumist, hüperinflatsiooni, pangajooksu ja üldist vaesumist, ütles Samaras agentuuri Bloomberg vahendusel.

Syriza liider Alexis Tsipras lubab Kreeka abipaketi kõrvale heita, kuid tagada Kreeka jätkamine euroalal. Tsipras lubab peatada riigi vara erastamise ning riigiteenistujate palkade ja pensionide vähendamise.

„Pöörake neist kahest pankrotiparteist ära,“ ärgitas Tsipras, viidates Nea Dimokratiale ja Pasokile. „Nemad langetasid Kreeka lipu ja kapituleerusid Angela Merkeli ees – Saksa kantsleri ees, kes kärpeid nõuab.“

Kreeklased peavad otsustama, kas aktsepteerida viis aastat väldanud majanduslanguse järel kärpekuuri jätkumine, mille lõppu ei paista, või riskida eurost lahkumise tagajärgedega.

Valimised on ka esimene test Hispaania pankade kaitseks loodud tuletõkkele – 100 mld euro suurusele abilaenule, milles euroala rahandusministrid nädala eest põhimõtteliselt kokku leppisid.

Keskpangad andsid lõppeval nädalal uue hoiatuse, et Euroopa ikka veel taltsutamata võlakriis ähvardab tõsist kahju teha nii maailma finantsturgudel kui majanduses.

Reitinguagentuur S&P hindab tõenäosuse, et Kreeka eurost lahkub üks kolmele. Citigroup hindab tõenäosuse 50-75%-le.

Royal Bank of Scotlandi analüütik Alberto Gallo prognoosib, et Kreeka võib olla sunnitud euroalast lahkuma 70 päeva jooksul, kui valimised ei anna selget tulemust. Tõenäosuse, et valimiste tulemuseks on taas patiseis, hindab ta 30%-le.

Sellise stsenaariumi korral võib hoiuste väljavool Kreeka pankadest hüpata miljardile eurole päevas, millega finantssüsteem kaotaks oma tagatisvarad kahe kuuga.

„Kui uut valitsust ei sünni, on väga suur tõenäosus, et kapitali pagemine sunnib Kreeka eurosüsteemist mõne kuu järel lahkuma,“ ütles Gallo agentuurile Bloomberg. „Kui uus valitsus saab ametisse, nihkub Kreeka eurost lahkumise risk järgmisesse aastasse.“

Ka Wall Street Journal kirjutab, et isegi abiprogrammi toetavate parteide võit nädalavahetusel võib survet euroalale vähendada vaid ajutiselt, sest seni valitud kriisistrateegia suhtes valitsevad suured kahtlused.

Viimastel päevadel on järsult kasvanud Hispaania ja Itaalia laenamiskulud hoolimata katsetest Hispaania pankade ümber tulemüür luua.

„Me oleme ohutsoonis tagasi,“ ütles lehele Brüsseli mõttekoja Bruegel juht Jean Pisani-Ferry.

Reedel kinnitas Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, et keskpank jätkab vajadusel maksevõimelistele pankadele likviidsuslaenude väljastamist. Suurbritannia keskpank teatas oma valmisolekust päev varem ning ka teised keskpangad on valvel, et vajadusel turge rahustada.

Mitmed analüütikud ja ka Saksamaa praegune keskpanga juht on väitnud, et Kreeka euroalalt lahkumisega on võimalik toime tulla. Teised väidavad, et sellest võib vallanduda samasugune paanika nagu USA valitsuse otsusest investeerimispank Lehman Brother pankrotti lasta. Põhjus on selles, et kui esimene riik seni pöördumatuks arvatud rahaliidust lahkub, on selge, et sama teed võivad minna ka teised nõrgad riigid.

Kui aga Kreeka euroalal jätkab, vajab riik uut abi ning pinged Kreeka ja laenuandjate vahel jätkuvad, mis iganes poliitilised jõud uue valitsuse moodustavad. Ja isegi kui Kreeka euroalal jätkab, ei leevenda see survet Hispaaniale ja Itaaliale. Nii oodatakse Euroopa poliitikuilt radikaalsemaid samme rahaliidu tugevdamiseks.