Kreeka lahkumine laastaks Euroopa

Lähisperspektiivis sõltub palju pühapäeval toimuvate valimiste tulemustest. Kui üldse õnnestub moodustada valitsus, ei piisa sellest, kui Kreeka praeguses abipaketis pisemaid muudatusi teha. Darvas leiab, et ülejäänud eurotsooni riikidel tuleb endale tunnistada kahte asja: Kreeka majanduse väljavaated on asjade praeguses seisus lootusetud ning Kreeka võlakoorem on liiga suur – sihist kärpida see aastaks 2020 120%-le SKPst ei aita.

Majanduse ergutamiseks soovitab Darvas jõulisemalt rakendada eelkõige ELi struktuurivahendeid ja EIB vahenditest tehtud investeeringuid. Võlgade osas tuleb aga euroalal tunnistada, et jättes need 2010. aastal restruktureerimata, tehti viga. Nii on Kreeka võlad nüüd „sotsialiseeritud“ ja võlakoorma vähendamine tuleb edaspidi juba avaliku sektori arvelt.

„Euro võib püsima jääda,“ nendib Darvas. „Lähiplaanis on selleks minimaalselt vaja koostöövalmis Kreeka valitsust, reaalset Euroopa programmi Kreeka majanduskasvu toetamiseks ning Kreeka avaliku sektori võlakoorma vähendamist.“ Kiiresti tuleb parandada ka sügavamad puudused euro ülesehituses, kui soovitakse vältida rahaliidu kontrollimatut ja laastavate tagajärgedega lagunemist, kirjutab Darvas Kreeka väljaandes Ekathimerini ilmunud arvamusloos.