Hispaania esitas ametliku abitaotluse

Hispaania ise ei ole veel Ligi sõnul konkreetsetest numbritest rääkinud. Loodetakse, et riigi kolm suuremat panka on võimelised toime tulema ilma abita.

„See on hea uudis, kui see tõsi on,“ ütles Ligi, lisades, et Hispaanias käib tõsine panganduse audit.

Memorandum tuleb Ligi sõnul parlamenti arutamiseks, kuid kas täiskogu tasemel, see vajab veel täpsustamist.

Põhimõtteliselt lepiti abilaenus Hispaania pankadele kokku 9. juunil toimunud eurogrupi rahandusministrite telekonverentsil, kus ministrid teatasid, et on valmis Hispaaniale laenama kuni 100 mld eurot.

Kahe sõltumatu analüüsifirma hinnangul vajavad Hispaania pangad lisakapitali kuni 62 mld eurot. IMF hindas Hispaania pankade abivajaduse vähemalt 40 mld eurole.

Need hinnangud on lähtekohaks memorandumi koostamisel, kirjutas de Guindos. Veel ei ole otsustatud, kas abilaen tuleb euroalal ajutisest päästemehhanismist EFSF või alalisest päästemehhanismist ESM, mis peaks jõustuma 9. juulist.

Euroopa Komisjon on teatanud, et kehtestab abipaketi osana tingimused Hispaania pangandussüsteemi restruktureerimiseks. Näiteks toetab komisjon nn halva panga loomist, kuhu koondada „hapuks läinud“ varad pankade bilansis, ütles Hispaania asemajandusminister Fernando Jimenez Latorre läinud nädalal.