Kolk: välistudeng annab rahale võimenduse

Tallinna Tehnikaülikooli prorektori Alar Kolgi sõnul on küll üliõpilaste põud, aga see ei ole ainus murekoht. „Tehnikaülikooli jaoks on peamine, et tahame olla tugev teaduskool, mille põhikomponendid on magistri- ja doktoritasemel üliõpilased,“ lausus Kolk. 

Seega on ülikoolile vaja tudengeid, kes tahaksid õppida doktori- või magistritasemel, kelle sihiks on Euroopa-projektid. „Euroopa projektidega on võimalik teenida rohkem raha kui siin Eestis. TTÜ teenib pool eelarvest ise ja teine pool tuleb riigilt, mis tähendab, et üks neljandik rahast tulebki Euroopa Liidu projektidelt,“ selgitas Kolk.

Selleks, et Euroopa Liidu teadusprojektide pealt edasi raha saada, ongi vaja juurde magistrante ja doktorante. „Kuna Eesti emad neid ei sünnita, siis tuleb neid värvata välismaalt. Siin tekib raha võimendusmoment. Kui saame välismaalt doktorante ja magistrante, siis saame sisustada rohkem Euroopa Liidu projekte ning saame oma eelarve suuremaks,“ märkis Kolk.

Ta tõi näitena, et kui tuleb doktorant Hiinast või Indiast ning ta osaleb ELi projektis, siis korraliku Euroopa-projekti eelarve on miljon eurot. „Oluline on siin see, et tudeng maksab kinni oma õppeprogrammi, aga ülikooli kasv ning sisuline tehnoloogiaarendus käib läbi projekti. See on põhjus, miks peaks välisüliõpilasi sisse tooma,“ selgitas Kolk.

TTÜ-l on palju unikaalseid õppekavasid, mida mujal maailmas ei ole ning mille kvaliteet on kõrge. Rääkides sellest, mida saaks riik teha välistudengite meelitamiseks, märkis Kolk, et TTÜ-le on abiks Archimedes ja EAS. „Rakendustasandil on riigiagentuurid meid tublilt aidanud,“ kiitis Kolk.

Kuid arenguruumi on ka riigil. Kolk selgitas, et välis-, sise- ja haridusministeerium saavad meie ülikoole rahvusvahelisemaks muuta. Näiteks õppekavade tunnustamiselepingute paikasaamine, immigratsiooniasjad ja saatkondade avamine. „Viimasel aastal tehakse neid samme päris tugevalt, näiteks tehakse Indiasse saatkond, plaan Hiinaga tunnustamiselepingud sõlmida,“ lausus Kolk.

Välistudengid loovad teadust ja tehnoloogiat ehk neid innovatsioone, mida on ettevõtlusele vaja. „Mida rohkem tudengeid välismaalt, seda rohkem uusi raskendusi ja tulevasi Skype jne. Majanduse seemne mõttes on välistudengid need, kes innovatsioone ja majanduskasvu loovad,“ nentis ta.

TTÜ-l on praegu 1000 välisõpilast ja välisõppejõudu, kuid eesmärk on viia see arv 2000-ni.

Äripäeva juhtkiri kirjutab täna sellest, et Eesti haridussüsteem on parajas kahvlis: ühelt poolt rahastamisprobleemid ja teiselt poolt demograafilisest olukorrast tingitud üliõpilaste järsk vähenemine. Äripäeva hinnangul peaksid ülikoolid tooma Eestisse tuntud ja tunnustatud õppejõude, mis aitaks siia meelitada ka välistudengeid ning lahendaks ülikoolide rahaprobleeme ja üliõpilaste põuda.