ÄP: ülikoolid välisjõul majandusmootoriks

Äripäeva hinnangul lahendab mõlemad probleemid selge eesmärk, mille keskmes on tõsine investeering õppekvaliteeti. Ülikoolid peavad tooma Eestisse tuntud ja tunnustatud õppejõude, kes pole ainult akadeemiliselt pädevad, vaid ka praktikas vilunud.

Õppejõu karjäär ülikoolis on enamasti eluaegne. Kas aga teatud erialade puhul on see ikka mõistlik, küsib tänase Äripäeva arvamuskülgedel EBSi asutaja Madis Habakuk. Äripäeva arvates ei ole see mõistlik ühelgi erialal. Praegu kipub Eestis kinnistuma jäik barjäär akadeemiliste õppejõudude ja praktikute vahel. See ei ole nii ainult äriülikoolides, aga ka näiteks kas või ajakirjanduses. Nõustume, et eeskuju peab eelkõige võtma erialadelt nagu arstiteadus, kus õpetamine ja praktiseerimine käivad käsikäes.

Ilma võimekate õppejõududeta ei ole võimalik anda kvaliteetset haridust ega arendada teenuse ekspordile rajatud ülikoole. Ehk meelitada Eestisse üha enam välistudengeid. Viimased on ainus viis, kuidas leevendada või kompenseerida 1990te iibelangusest põhjustatud saabuvat üliõpilaste põuda. Suurem hulk üliõpilasi lahendab ühtlasi ka ülikoolide rahaprobleemid.

Kui teha Eestis õppimine välistudengitele kvalitatiivselt atraktiivseks, on nad tõenäoliselt nõus selle eest ka rohkem tasuma. Kokkuvõttes tasub õppejõududesse tehtud investeering kuhjaga ära, sest muudab hariduse atraktiivsemaks ka Eesti üliõpilastele, kes selmet välismaale minna, saavad põhiteadmised rahuldatud ka kodus. Nii ei pea me ka talente mööda maailma koju meelitama.

Kuid see ei ole ainus eelis. Ülikoolidest võivad saada Eesti majanduse vedurid. Reeglina räägitakse ettevõtjate ja ülikoolide koostööst erinevate innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel. Majanduslik mõju võib olla aga palju lihtsam ja vahetum. Lisaks teenuse ekspordile pakuvad siia õppima saabuvad üliõpilased potentsiaalselt leevendust tööjõupõuale eelkõige oskusi ja haridust vajavates valdkondades.

Siia alla kuuluvad näiteks IT, ärijuhtimine, arsti-, disaini- ja inseneriteadus. Nii seisab mitme tugeva IT firma (Skype, Playtech, Nortal (endine Webmedia) jne) areng just puuduva tööjõu taga. Samuti saaks niiviisi kosutust näiteks MTÜ Teenusmajanduse Koda idee luua Eestisse Läänemeremaade ravikeskus.

Keskmisest aktiivsemad loovad aga tõenäoliselt Eestisse ise ettevõtteid, pakkudes töökohti ja elavdades majandust. Eeldused ettevõtluseks on Eestis ju head. Oleme Euroopa Liidu liige, meil on igakülgselt arenenud taristu, võrdlemisi väike bürokraatia, lihtne maksusüsteem jpm Vastuargumendiks on, et süsteemi hakkavad majanduspõgenikud ära kasutama selleks, et saada Euroopa Liidu elamisluba ja siis edasi läände liikuda. Täielikult seda välistada ei saa ega olegi võimalik.

Kuid kindlasti saab luua mehhanismi, mis seda riski vähendab. Näiteks välistada probleemsed turud ja keskenduda lähedasematele, näiteks Venemaa turule, nagu muuhulgas soovitas kevadel Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudi avamisel Indrek Neivelt. Üliõpilaste meelitamiseks kohe uusi investeeringuid teha ei olegi palju tarvis. EAS ja Eesti Välisministeeriumi esindused võiksid olla esmased hääletorud.

Autor: 1185-aripaev