Kalm: välistudeng ei ole raha teenimiseks

"Ma ei nimetaks seda põuaks, kui me võtame vastu olümpiaadivõitjad ning valdava osa riigieksamitel kõrgeid ainepunkte saanud üliõpilasi," vastas Kalm küsimusele, kas Tartu Ülikoolis on tudengipõud. Ta tõdes, et absoluutarvud on küll mõne kümne võrra väiksemad kui eelmisel aastal, kuid see seostub sellega, et osa noori ootab järgmist aastat, kui õppekavad on tasuta. "Me ei olegi huvitatud mitte niivõrd tohututest hulkadest, vaid parimatest üliõpilastest," märkis Kalm.

Tema arvates kasutatakse välistudengite meelitamisvõimalust Eestis just nii palju, kui nende vastuvõtuks ollakse suutelised. "Enamasti meie kõrgharidusasutused ei olegi suutelised palju välistudengeid vastu võtta, isegi kui neid siia tahaks," lausus Kalm. Põhjusena ta tõi välja, et ülikoolidel ei ole väga palju inglis- või muukeelseid programme. Tartu Ülikooli välistudengite arv on 450-500 ning iseloomulik on see, et mida kõrgem haridusaste, seda suurem % välistudengeid. "Mida personaalsem ning mida suurema ingliskeelsete kursuste osakaal programmis, seda rohkem välistudengeid," selgitas Kalm.

Ta märkis, et ülikooli praegusest kaheksast ingliskeelsest õppekavast on suurem osa magistrikavad ning sellised, kus ülikoolil on õigus küsida õppeteenustasu. "Sel juhul peavad võõrkeelsed õppekavad olema väga hea akadeemilise tasemega, et välismaalased neid valiksid ja maksaksid teenustasu - ega läheks näiteks Saksamaale, kus on samalaadsed õppekavad tasuta. Seega peavad meie õppekavad olema kas erialaselt väga tugevad ja silmapaistvad või peab nende sisu olema selline, et see on parim koht õppimiseks," märkis rektor.

Ülikoolidel ei ole kunagi piisavalt raha, kuid Kalm ei  usu, et Eesti ülikoolidel on muukeelse õppe põhieesmärk raha teenimine. Samas ei taheta sellele ka väga peale maksta. "Raha teenimine ülikoolis reeglina ei õnnestu. Pigem on meil muukeelseid ja välismaalastest õppejõude-tudengeid vaja selleks, et saada välisvaadet, mitmekülgsemat suhtlust, teistsugust maailmavaadet ning suhtumist õppekavadesse ja kõrgharidusse. Ehk kõike seda lisaks, mis meil endal on olemas," tõdes Kalm.

Äripäeva juhtkiri kirjutab täna sellest, et Eesti haridussüsteem on parajas kahvlis: ühelt poolt rahastamisprobleemid ja teiselt poolt demograafilisest olukorrast tingitud üliõpilaste järsk vähenemine.  Äripäeva hinnangul peaksid ülikoolid tooma Eestisse tuntud ja tunnustatud õppejõude, mis aitaks siia meelitada ka välistudengeid ning lahendaks ülikoolide rahaprobleeme ja üliõpilaste põuda.