• Jaga lugu:

    Swed kaotab Rootsis meelega turuosa

    Swedbank, Rootsi hüpoteeklaenuturu liider, lepib sihilikult oma turuosa kahanemisega, et kaitsta end võimalike tagasilöökide eest rootslaste väga kõrge laenukoormuse tõttu.

    Rootsi kinnisvaraturgu ootab tõenäoliselt mingisugune korrektsioon, ütles Swedbanki juht Michael Wolf agentuurile Bloomberg antud intervjuus. „See toimub kõik järk-järgult. Ka praegu, kui me siin räägime. Ma ei muretse kinnisvaraturu mulli pärast – mulle teeb enam muret kõrge võlatase.“
    Kodumajapidamiste suurest võlakoormast johtuv risk Rootsi finantssüsteemi stabiilsusele on sundinud Rootsi keskpanga juhti Stefan Ingvest hoiatama, et keskpank võib sellele vastata rahapoliitiliste meetmetega. Keskpank ei saa ignoreerida laenurahast põhjustatud mullistusi kinnisvaraturul, ütles Ingves eile. Wolfi arvates tuleb Rootsis riske vähendada erasektori võlakoorma vähendamisega.
    Majapidamiste võlg on kasvanud 170%-le kasutada olevast tulust. Võrdluseks oli sama näitaja 1996. aastal 90%. Ka Danske Bank on hoiatanud võimaliku korrektsiooni eest Rootsi eluasemeturul. Majapidamiste laenukoormus on praegu isegi kõrgem kui Rootsi 90nendate aastate finantskriisi ajal.
    Rootsi on kehtestanud oma pankadele, mille varad ületavad enam kui neljakordselt riigi SKP, karmimad kapitalinõuded. Samuti tuleb pankadel muuta hüpoteeklaenude riskikaale.
    Viimasel kolmel aastal on Swedbanki turuosa Rootsiss vähenenud. Uutest hüpoteeklaenudest langeb Swedbanki arvele 8-10%. Kui 2007. aastal kontrollis Swedbank 29% kogu Rootsi hüpoteeklaenude turust, siis läinud aastaks oli see kahanenud 26%-le.
    Panga osa uutes laenudes peaks kasvama 25%-le kui turg ühel päeval taas riskidele õiget hinda määrab ning laenuandmise standardid on kogu pangandussektoris karmimaks läinud, ütles Wolf.
    Wolfi sõnul on pank laenuandmist piiranud. Hüpoteeklaenud moodustavad ca poole Swedbanki bilansist ja 15% kasumist, ütles Wolf.
    2010. aastal kehtestati Rootsis nn laenulagi, mis ei luba pangal laenu anda suuremas summas kui 85% ulatuses soetatava vara väärtusest. Keskpanga hinnangul võib Rootsi vajada täiendavaid piiranguid.
    Kolmandas kvartalis kasvas hüpoteeklaenude maht aasta arvestuses 4,6%.
    Majapidamiste laenukasv peaks aeglustuma ja vastama Rootsi SKP kasvule, ütles Wolf. Kolmandas kvartalis kasvas Rootsi SKP eelnenud kvartaliga võrreldes 0,5%. Keskpanga prognoosi järgi kasvab SKP tänavu 0,9% ja tuleval aastal 1,8%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.