2013. aasta käredamaid debatte peeti Äripäeva veergudel riigivõla suurendamise teemal. Millised olid laenamise poolt- ja vastuargumendid?
POOLT:
1. Eesti majandus kiratseb. Kui võtta laenu ja see mõistlikult investeerida, oleks võimalik majandusele uus hoog sisse anda.
2. Eesti riigil on hea maine, meile laenataks meelsasti soodsatel tingimusel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
3. Pool miljardit või miljard eurot laenu ei võtaks meilt isegi mitte auväärset kohta maailma madala võlakoormusega riikide edetabelites.
4. Eesti ettevõtted ei ole ilma stimuleerimata maailmaturul konkurentsivõimelised.
5. Moodsat majandust ja heaoluühiskonda ei saagi ilma laenuta ehitada.
6. Väljaränne on suur, st madala elatustaseme probleem on terav, ja see tuleb lahendada kohe.
7. Kui valitsus laseks välja võlakirju, oleks ka eelarveprobleeme kohe kergem lahendada.
8. Ei juhtunud selle Kreeka ja teistega ju hullu midagi.
VASTU:
Artikkel jätkub pärast reklaami
1. Võlg on võõra oma. Selle tagasimaksmine jääb tulevatele põlvedele.
2. Ajalooline kogemus ütleb, et laenuleib ja laastutuli, need ei kesta kaua. Saavutatav elatustaseme tõus on lühiajaline.
3. Euroopa riikide kogemus hoiatab suure riigivõla eest.
4. Meil ei ole suurt ja kandvat ideed, millesse võimalikku laenuraha paigutada. Milleks meile see raha, kui me ei tea, mida sellega peale hakata?
5. Võlal on kalduvus kumuleeruda. Seda džinni enam tagasi pudelisse ei topi.
6. Võla suurendamisega ei kaasne iseenesest kasulike investeeringute nimekirja ja garanteeritud tootlust.
7. Riigivõla teenindamise kulud muudaksid riigieelarve tasakaalu säilitamise raskemaks.
8. Moodsa majanduse ehitavad ikkagi üles ettevõtjad, mitte riik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!