• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pakendi märgistus annab sisust täpse ülevaate

    Tootjad sokutavad pakendile üksteise võidu kõikvõimalikke märgiseid, numbreid ja kirjutisi. Euroliit soobiv sisse seada ühtsed märgistamisreeglid.

    Kõige rohkem segadust tekitavad tootjapoolsed, aga sageli meelevaldsed tõlgendused, mis pahatihti on kas vaid poolik tõde või on tegemist suisa tegelikkuse väänamisega enda kasuks.
    Suures plaanis võib toidupakenditel esitatavad väited jagada kaheks: toitumisalased ja tervisealased. Toitumisalane väide on selline, mis annab mõista, et toidul on kasulikud toitainelised omadused. Siia kuuluvad väited energia, toitaine või mingi muu aine sisalduse kohta, näiteks "suhkruvaba", "lahja/light", "kiudaineallikas" jne. Tervisealane väide on selline, mis annab mõista, et toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja tervise vahel on seos. Tervisealane väide on näiteks "Vitamiin B12 osaleb rakujagunemise protsessis". Neile esitatavad nõuded puudutavad eelkõige toiduvalmistajaid, kes peavad tagama väite tõesuse ja põhjendatuse.
    "Oluline on, et kõik pakendil esitatud väited oleksid teaduslikult piisavalt põhjendatud ega eksitaks tarbijat. Ja kui me mingite toidu täiendavate omaduste eest rohkem maksame, siis eeldame, et need omadused ja toime ikka tegelikult ka olemas on," kirjutas põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Haidi Kanamäe ministeeriumi Maablogi ajaveebis. "Sellise info ja väidete kasutamise reguleerimise eesmärk on tarbija kaitsmine, et edasiantav sõnum oleks piisavalt tõestatud, täpne ning ei eksitaks."
    Kanamäe tunnistas, et aeg-ajalt kohtab pakendeid, millele tootja toote paremaks müügiks on pannud reklaamlausena väite, mis on teistel sarnastel toodetel või on see leitud hoopis internetiavarustest. Selles, kas see sobib ka konkreetse toiduga või kas sellel üldse mingit tõepõhja all on, ei saa alati kindel olla, nentis Kanamäe.
    "Näitena võib tuua sõna tervis, tervise- vms sõna, mida laialt tahetakse kasutada ja erinevatest aspektidest vaadatuna võiksime selle sõna "kleepida" enamikele toitudele," iseloomustas ta tootjate turundusvõtteid. "Samas on need sõnad liiga üldised, et aru saada, kuidas konkreetne toit siis tervislik on. Seetõttu ei olegi lubatud sellised üldised väited üksi, vaid tuleb viidata ka konkreetsele ainele toidus ja selle toimele."
    Üha enam on hakanud levima GDA märgistus, mis iseloomustab tootes sisalduvaid soovituslikke päevaseid toitainetekoguseid. Euroliit soovib GDA-märgistuse kunagi kohustuslikuks korras kõikidele toidukraami sisaldavatele pakenditele saada. Et aga huvigruppe on palju, siis otsustamine venib. Üks on selge - nii tootjad kui ka tarbijad on seda meelt, et info peab olema ühesugune ja lihtsasti hoomatav.
    Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp kinnitas, et tootepakendi disainimine on väga oluline ettevalmistav protsess tootearenduses ja toodete turule toomisel, kus disaineril tuleb arvestada nii psühholoogiliste kui muude konkreetselt ostmist mõjutavate argumentidega konkreetse toote puhul.
    "Tarbijatena teeme omaarust ratsionaalseid otsuseid, kuid toidukaupu ostavad inimesed ikka silmadega ja sageli tehakse impulsiivseid valikuid," iseloomustas Potisepp tarbija käitumist. "Siin võib saatuslikuks saada ka näiteks vale pakendi või pakendil valede värvide kasutamine. Kõik tahavad eristuda ja üks esmane võimalus selleks on toote pakend ja etiketi disain."
    Kuna toodete päritolust arusaamine ei ole tarbijatele kerge (globaliseerumine, importkaup, jaekettide omamärgitooted), annavad  mitmed toidumärgid Eestis tarbijatele infot toote kodumaisest päritolust - Pääsukesemärk, Ristiku märk, Eesti Parim Toiduaine, Lipumärk, Eestis Kasvatatud, Eesti Siga, Eesti Lihaveis jt.
    "Toodete märgistamine peab vastama eelkõige vastavale määrusele. Kel on tootel ruumi ning tahtmist lisateavet tarbijatele anda, peab ka lisateave olema adekvaatne, põhjendatav ja mitte tarbijat eksitama," kinnitas Potisepp.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toidutööstuse juht: uus reaalsus on oluliselt kallim
Väga tõenäoliselt mõjutab alanud toormete hinnaralli toiduhindu nii sügisel kui ka 2023. aastal, kirjutab toidutööstusettevõtte Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Väga tõenäoliselt mõjutab alanud toormete hinnaralli toiduhindu nii sügisel kui ka 2023. aastal, kirjutab toidutööstusettevõtte Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Netflix koondas tulude langemise tõttu 150 inimest
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Eesti puitmajatootjatele terendab Ukrainas suur tööots
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas kohtusid eile Ukraina Ülemraada liikmete ja Žõtomõri delegatsiooniga, et arutada oblasti ülesehitamist ning seda, kuidas Eesti saaks sellesse panustada, teatas majandusministeerium.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas kohtusid eile Ukraina Ülemraada liikmete ja Žõtomõri delegatsiooniga, et arutada oblasti ülesehitamist ning seda, kuidas Eesti saaks sellesse panustada, teatas majandusministeerium.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.