Ehitus. Eesti esimene passiivmaja asub Põlvas

“Päeval kütab päike maja soojaks ja kui öösel oli väljas miinus 15 kraadi, siis minu maja ära ei jahtunud, sest akende ja välisseinte soojapidavus on nii hea,” rääkis Leis. “Toas seintel olev savikrohv toimib nagu soemüür – päikesesoojus salvestub saviseinas ja öösel õhkab savi sooja välja.”

Sertifikaadiga maja. Kuldar Leis kolis veebruari algul oma uude koju. Põlva kesklinna ja Intsikurmu lauluväljaku vahele, endise pumbajaama krundile on kerkinud Eesti esimene passiivmaja. Eelmise nädala laupäeval sai maja ka vastava rahvusvahelise sertifikaadi. Tegu on majaga, kus on kasutatud üksjagu ebatraditsioonilisi lahendusi ning tehnoloogiaid, nagu näiteks uudse konstruktsiooniga aknad ja seinapaneelid, seinaküte, vertikaalne maaküte. Ja muidugi on maja arhitektuuriliselt väga hästi läbi mõeldud – iga väiksemgi detail on paika pandud selleks, et maja oleks võimalikult energiasäästlik.

Esimene asi, mis hoovi sõitnule silma hakkab, on maja külgedel olevad ning üle katuse turritavad metallkonstruktsioonid. Need hoiavad üleval päikesepaneele ja on samas omamoodi arhitektuurielemendid. Väljast uudistades ja ümber hoone käies tundub, et midagi on justkui puudu. No muidugi – majal pole korstnat. Ehk et selles majas ei tehta mitte kusagil tuld: pole ahju, pliiti ega kaminat. Keldris olevad saunad, Soome saun ja aurusaun, vajavad elektrienergiat.

Kogu maja aastase elektrienergia peaksid tootma katusel olevad PV-paneelid. Arvestuslikult peaksid need tootma 11 000 kilovatt-tundi energiat aastas. “Minu eesmärk on toota elektrienergiat eelkõige enda tarbeks,” rõhutas Leis. “Lähiajal sõlmin Eesti Energiaga lepingu, mis võimaldab enam toodetud elektrienergia, näiteks suvekuudel, neile maha müüa.”

Leis peab passiivmaja juures üheks olulisemaks teguriks aknaid. “Päris alguses, kui ma mitte midagi asjast ei teadnud, mõtlesin, et passiivmaja on väikeste akendega pime maja,” muigas ta. “Aga mida aeg edasi, seda enam sain aru, et vastupidi – aknaid peab olema rohkem kui tavamajas, lihtsalt passiivmaja peab olema õigesti projekteeritud.”

Kohalikud looduslikud materjalid. Leis hakkas maja peale mõtlema 2009. aastal, käis energiatõhususe seminaridel ja kohtus spetsialistidega. Kui 2010. aasta suvel esinesid Otepääl korraldatud seminaril maailma ühed tuntumad passiivmajaarhitektid Georg ja Martha Reinberg, sõidutas Leis austerlased Põlvasse ja näitas neile pumbajaama krunti, mille ta plaanis ära osta.

“Nad ütlesid, et siia saab passiivmaja ehitada küll,” meenutas Leis. “Reinbergide raudne soov oli, et passiivmajas peab olema hea sisekliima ning kasutada tuleb võimalikult palju kohalikke looduslikke materjale ehk puitu, savikrohvi, lubivärve. Ma alguses ei taibanud, et miks, ent nüüd olen veendunud, et kõik nende kavandatu ja projekteeritu on absoluutselt õige. Ainus koht majas, kus ma arvan, et olin projekteerijatest targem, on sauna leiliruum – nad lihtsalt ei tea sauna planeerimisest midagi.”

Tavamajaga samas hinnaklassis. Leis ei soostu avalikustama, kui palju passiivmaja maksma on läinud, sest võrdlema peaks sel juhul sarnaseid projekte. “Tavamaja ruutmeetri hinnaga võrreldes ei ole see maja palju kallim,” lausus ta. “Tavamajast kallimaks teeb see, et siin on väga korralikud aknad, soojustust on natuke rohkem seinas ja projekt on natuke kallim, sest see on hästi läbi mõeldud. Samas, kui on korralik projekt ja teostus, siis ei ole vaja hiljem midagi ümber ehitada. Tavamaja puhul on sageli nii, et muudkui mõtled midagi juurde ja ehitad ümber, aga kõik see ju maksab.”

Leis on veendunud, et lähitulevikus on passiivmaja ka Eestis iga teise korralikult ehitatud hoonega samas hinnaklassis, nii nagu see juba paljudes riikides on. Ta lisas, et lõpuks mängib hinna juures väga palju see, mida sa sisedisainis kasutad. Seepärast polegi Leis maja siseinterjööris ja viimistlusmaterjalides eksklusiivsust taga ajanud.

Teadlased jälgivad ööpäev läbi maja sisekliimat

Kuldar Leisi passiivmaja on täis andureid, mis võimaldavad Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistidel jooksvalt jälgida ning fikseerida ööpäev läbi maja sisekliimat.Näiteks mõõdavad andurid asukoha päikesekiirgust, temperatuuri konstruktsioonides, tehnosüsteemides ja ruumiõhus, samuti õhuniiskust ja süsihappegaasi sisaldust õhus.Andurid, mis paigaldati SA Archimedes teadusprojekti raha toel, edastavad teadlastele maja sisekliimat iseloomustavaid andmeid kolme aasta jooksul.“Ma ei olnud teadusprojektile vastu ja lubasin oma majja andurid paigaldada,” rääkis Leis. “Sest siis ei saa aasta pärast keegi öelda, et passiivmaja ei toimi ja et tegu on jamaga. Fikseeritud arvandmetega saab vastupidist tõestada.”Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja, OÜ PassiveHouse juhatuse liikme Tõnu Mauringu kinnitusel hakkavad nad tänavu jälgima veel ühte, vähe lihtsamat passiivmaja, mis kerkib Tartu lähedale. “Meid huvitavad mõõdetud protsessid ja loomulikult see, millises järjekorras tuleks tulevases liginullenergiahoones Eesti oludes investeerida,” ütles Mauring ja lisas, et reaalsel objektil tehtud kulu ja saavutatud tulemuse jälgimine on selleks parim võimalus.Mauringu sõnul on Kuldar Leisi majas mitu konstruktsiooni, mis on Eestis uudsed, ning teadlased saavad jälgida, kuidas need ehituslik-füüsikaliselt toimivad. “Passiivmaja tase, mida me Kuldari maja peal fikseerisime, on tänapäevase arusaamise järgi iga mõistliku liginullenergiahoone esimene eeldus. Energiat tootva osa, näiteks päikesepaneeli, saab sinna juurde lisada,” lausus ta. “Ennekõike on see aga väga praktiline meetod täpse töö tegemiseks ja loomulikult ka rahvusvahelises tiimis suhtlemiseks.”

 

 

Kuldar Leisi passiivmaja Põlvas

August 2010 – Kuldar Leis ostis Põlva omaaegse pumbajaama krundi ASi Põlva Vesi korraldatud oksjonilt. Põlva kesklinna ja Intsikurmu vahele jääva krundi suurus on 3400 m2, sellest künkapealset pinda 1300 m2.

Sügis 2011 – valati maja vundament ja ehitati keldrikorrus.

Aprill 2012 – alustati maja karbi ehitamisega.

Veebruari algus 2013 – koliti majja.

20. aprill 2013 – sai esimese hoonena Eestis passiivmaja sertifikaadi.

Mai 2013 – maja väliskülg saab krohvi- ja värvikatte.

Hoone on kolmekorruseline, millest keldrikorrus on ehitatud osaliselt nõlva sisse.Majas on kokku pinda 308 m2, millest köetavat pinda 285 m2.Arhitektid Georg W. Reinberg ja Martha Enriquez-Reinberg (Austria).Hoone kõik magamistoad on hommikuse päikese ehk ida suunas. Elutuba ja läbi kahe korruse laiuv aatrium on lõunapäikese poole. Õhtuse päikese poole on kabinet. Hoone põhjaküljes on vaid trepikojaaken ning mõni väike tuulutusaken. Aknad on valmistatud Saksamaa firma SmartWin eritehnoloogia järgi (Uw = 0,75–0,78 W/(m2K).Ventilatsiooni eeltorustik asub maa sees. Süsteem segab väljast sisseimatava õhu talvel maa seest saadava soojema õhuga ning suvel maa seest saadava jahedama õhuga. Maja ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse määr on 93 protsenti.Maja lõunapoolsel seinal on sooja vee tootmiseks vertikaalselt 20 m2 päikesekollektoreid, mis püüavad talvist madalat päikest. Maja katusel on päikesekollektorid ja kolmes reas PV-päikesepaneelid elektrienergia tootmiseks. PV-paneelide kogupind on 92 m2 ja see võimaldab aastas toota 11 000 kilovatt-tundi elektrienergiat ehk tagab maja aastase elektritarbe.Lisaks kütab hoonet maasoojuspump ehk kaks 80 meetri sügavust vertikaalset puurkaevu. Majas kasutatakse seinakütet – igas toas on ühes seinas neljasentimeetrise savikrohvi sees torud, milles voolab soe vesi. Ka näiteks söögitegemisega kaasnev soojus kasutatakse ära – elektripliidi kohal olev kubu ei vii sooja õhku minema, vaid kubus on spetsiaalne söefilter, mis likvideerib söögilõhnad ning suunab sooja õhu tagasi ruumi.Maja seinad ja laed on Austrias toodetud erilistest puitristkihtpaneelidest. Seinas olev puitpaneel on 9,4 sentimeetri paksune ja kolmekihiline (neist üks ristikiht). Laepaneeli paksus on 12,5 sentimeetrit ning tegu on viiekordse kihiga (neist kaks ristikihti). Väljastpoolt on puitkarkass soojustatud 40sentimeetrise puistevillaga, mille peal on tuuletõke ning krohvialune plaat.

 

 

 

 

Huvi passiivmajade vastu kasvab

Margus Valge, ehitusjärelevalvet tegeva OÜ Sense juhatuse liigeSellise eriprojekti puhul on võtmesõnaks suhtlemine ehk vahetu kontakt tellija, projekteerija, ehitaja ja projektijuhi vahel. Kui Kuldari passiivmaja ehituse käigus on tekkinud väiksemgi probleem, siis alati on toimunud kaalutletud arutelu kas telefoni teel või kohapeal. Kõik ettevõtted, mis on meeskonda kokku pandud, on olnud väljas ühe eesmärgi nimel.Olen passiivmajade temaatikaga teoreetilisel tasemel viis-kuus aastat tegelenud, ent Kuldari maja ehitamine andis hea praktilise kogemuse. Minu jaoks on see olnud väga intensiivne tegutsemine, olen käinud objektil vähemalt kaks-kolm korda nädalas kogu selle pooleteise aasta jooksul. Sellel objektil on kogu aeg silm peal olnud.Eestis huvi passiivmajade vastu kasvab. Meie poole pöörduvad inimesed, kes on eesmärgiks võtnud, et tahavad täpselt samadele kvaliteedinormidele vastavat maja, nagu on Kuldaril. Võib-olla maja suurus ja muud asjad ei pea olema üks ühele, aga just see, et maja vastaks kvaliteedi tasemelt samadele nõuetele.Kuna passiivmaja on nii tõhus, siis mul on kindel plaan ka ise kunagi kolida sellisesse majja. Muidu võib-olla inimesed mõtlevad, et näe, räägivad passiivmaja headusest, aga ise selles ei ela.