• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik ei tohi oma ettevõtte kasumlikkusele käega lüüa

    Kas riigile kuuluva ettevõtte kahjum on loomulik nähtus või mitte, sõltub kõige enam ettevõttele omaniku seatud eesmärgist. Kindlasti ei saa aga riiklik ettevõte enamikul juhtudel olla selline, kuhu kogu aeg raha juurde pannakse.

    Osa riiklikke ülesandeid täitvaid ettevõtteid, näiteks kodanikele postiteenust pakkuv, ei peaks ilmtingimata kasumit taga ajama. Ideaalis võiks ju ka riiklik energiafirma keskenduda ainult riigi elektrifitseerimisele tarbijat säästvate hindadega. Küll aga peaks ja saaks kasumlikult tegutseda algusest peale miinuses olnud Saku Suurhall, seda küll teatud tingimustel. Suurhalli eesmärk peaks olema tulu teenimine ning seda mõtteviisi ja lähenemist ootaks ka halli vähemusomanikult, riigilt.
    Saku Suurhalli näol on tegu omalaadse ettevõttega, mille tegevusvaldkond ulatub kultuurist ja spordist ärijuhtimise ja kinnisvaravalduseni. Suurhall kuulub Euroopa Areenide ­Assotsiatsiooni, mille liikmed on 32 Euroopa riigi olulisimad areenid. Lisaks erialateabe vahetusele saab sealt infot selle kohta, kuidas riikide esindushallid mujal Euroopas toimivad.
    Oluline objekt. Tavaliselt kuulub üle 80% säärasest hallist riigi või linna omandusse, linnad on areenide omanikud suurtes riikides. Selline areen on linna või riigi jaoks tähtis objekt, mis täidab nii turunduseesmärki kui ka propageerib igapäevatöö kaudu sportlike eluviiside ja mõtestatud ajaveetmise olulisust. Neis hallides on esindusmeeskondade kodusaalid, erinevad spordiklubid teevad omavahel koostööd halli võimaluste parimaks ärakasutamiseks, koolide ja laste treeningtunnid on kenasti mahutatud tippsportlastest eeskujude tegemiste vahele. Tõsi, multifunktsionaalse halli tulemuslik majandamine on ka paljudele rikastele riikidele paras pähkel, kuid see on hea tahtmise korral võimalik. Mõneti on säärane hall võrreldav muuseumi või teatriga, mis saab riigi või omavalitsuse toel ning eduka juhtimise korral toimida igati efektiivselt.
    Saku Suurhallist kuulub seevastu 70% eraomanikele, 15% Tallinna linnale ning 15% Eesti riigile. Ehk siis omanikeringi osaluse proportsioon on vastupidine Euroopas levinud jaotusega. On tekkinud paradoksaalne olukord, kus riigil on osalus ettevõttes, aga huvi ettevõtte käekäigu ja selle arendamise ning vajalike investeeringute tegemise vastu puudub. Sama lugu on ka linnaga. Kummalisel kombel peetakse täiesti loomulikuks, et Suurhall ei suuda ennast ise ära majandada. Ligemale kolmandiku osaluse omanikud on end lihtsalt distantseerinud ettevõtmisest, mis tegelikult suudaks ise hakkama saada ega peaks pommina kellegi jala küljes rippuma.
    Paremaks saab alati. Saku Suurhall on praegu koormatud ja täituvus hea, kuid võimalusi veel paremaks toimimiseks leiab alati. Leian, et pealinna ja riigi tähtsündmused peakski linn ja riik suunama Suurhalli katuse alla. Lisaks korvpallile võiksid sinna jõuda olulised mängud ja võistlused käsipallis, võrkpallis, saalihokis, maadluses, vehklemises – üldse kõikidel armastatud aladel. Paraku leiab mõnigi Eesti jaoks tähtis tiitlivõistlus praegu aset kulunud ja väheatraktiivses spordisaalis, kuhu ei oska tulla pealtvaatajad, kust ei saa teha ülekandeid, kus pole sportlastelgi hea.
    Äärmiselt oluline on seegi, et Saku Suurhall oleks spordi laiemale kandepinnale mõeldes kättesaadav koolijütsidele ja harrastajatele. Selleks tuleb halli hinnad soovijaile taskukohaseks teha, mis pole võimalik ilma riigi ja linna abita. Kui viimased suhtuksid Saku Suurhalli samamoodi kui teistesse kultuuriasutustesse, siis saaks seda välja pakkuda erinevate ürituste tegemiseks. Estonia, Kumu või kerkiva ERMi amortisatsioonikulu ei kajastu nende piletihinnas, küll aga riigi esindushalli pääsmel.
    Loodan väga, et majandusministri endise nõuniku Erkki Raasukese välja pakutud plaan riigifirmade paremaks juhtimiseks püsib tähelepanu keskmes ning otsustajad ei tõsta seda tolmuma mittevajalike teemade riiulile. Isegi siis, kui mõte koondada riigifirmad ühe valdusettevõtte alla ei peaks olema üks ühele kohandatav ettevõtete erineva tegutsemisvaldkonna või muu eripära tõttu, oleks vajalik selgeks rääkida riigifirmade juhtimise ja tulemuslikkusega seotud asjad. Sarnaselt Saku Suurhalliga leidub reserve teisteski riigi osalusega või riigile kuuluvates äriühingutes, kus hea tahtmise ja mõtestatud juhtimise korral saaks teha riigile senisest märksa kasulikumaid otsuseid. Kõike, mis muudab riigiettevõtte tegutsemise efektiivsemaks, tuleb ära kasutada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Cathie Woods ostis üle miljoni Twitteri aktsia peale selle juhi vahetust
Cathie Woodi ARK Investment Management ostis rohkem kui miljon Twitter aktsiat päev pärast seda, kui Jack Dorsey sotsiaalvõrgustiku tegevjuhi kohalt astus,
Cathie Woodi ARK Investment Management ostis rohkem kui miljon Twitter aktsiat päev pärast seda, kui Jack Dorsey sotsiaalvõrgustiku tegevjuhi kohalt astus,
Energeetika ja puidutööstus vedasid tööstustoodangu kasvu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Pandeemia pärsib Eesti majanduskasvu üha vähem Oluliselt täiendatud!
Homme saab Eesti majandus uue optimismitõuke, sest sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv jätkab tõenäoliselt kahekohalist kasvutempot. Hoolimata lõpmatuna näivast pandeemiast mõjutab tervisekriis üha vähem ettevõtete tulemusi, leiavad pankade analüütikud.
Homme saab Eesti majandus uue optimismitõuke, sest sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv jätkab tõenäoliselt kahekohalist kasvutempot. Hoolimata lõpmatuna näivast pandeemiast mõjutab tervisekriis üha vähem ettevõtete tulemusi, leiavad pankade analüütikud.