Riik ei tohi oma ettevõtte kasumlikkusele käega lüüa

Osa riiklikke ülesandeid täitvaid ettevõtteid, näiteks kodanikele postiteenust pakkuv, ei peaks ilmtingimata kasumit taga ajama. Ideaalis võiks ju ka riiklik energiafirma keskenduda ainult riigi elektrifitseerimisele tarbijat säästvate hindadega. Küll aga peaks ja saaks kasumlikult tegutseda algusest peale miinuses olnud Saku Suurhall, seda küll teatud tingimustel. Suurhalli eesmärk peaks olema tulu teenimine ning seda mõtteviisi ja lähenemist ootaks ka halli vähemusomanikult, riigilt.

Saku Suurhalli näol on tegu omalaadse ettevõttega, mille tegevusvaldkond ulatub kultuurist ja spordist ärijuhtimise ja kinnisvaravalduseni. Suurhall kuulub Euroopa Areenide ­Assotsiatsiooni, mille liikmed on 32 Euroopa riigi olulisimad areenid. Lisaks erialateabe vahetusele saab sealt infot selle kohta, kuidas riikide esindushallid mujal Euroopas toimivad.

Oluline objekt. Tavaliselt kuulub üle 80% säärasest hallist riigi või linna omandusse, linnad on areenide omanikud suurtes riikides. Selline areen on linna või riigi jaoks tähtis objekt, mis täidab nii turunduseesmärki kui ka propageerib igapäevatöö kaudu sportlike eluviiside ja mõtestatud ajaveetmise olulisust. Neis hallides on esindusmeeskondade kodusaalid, erinevad spordiklubid teevad omavahel koostööd halli võimaluste parimaks ärakasutamiseks, koolide ja laste treeningtunnid on kenasti mahutatud tippsportlastest eeskujude tegemiste vahele. Tõsi, multifunktsionaalse halli tulemuslik majandamine on ka paljudele rikastele riikidele paras pähkel, kuid see on hea tahtmise korral võimalik. Mõneti on säärane hall võrreldav muuseumi või teatriga, mis saab riigi või omavalitsuse toel ning eduka juhtimise korral toimida igati efektiivselt.

Saku Suurhallist kuulub seevastu 70% eraomanikele, 15% Tallinna linnale ning 15% Eesti riigile. Ehk siis omanikeringi osaluse proportsioon on vastupidine Euroopas levinud jaotusega. On tekkinud paradoksaalne olukord, kus riigil on osalus ettevõttes, aga huvi ettevõtte käekäigu ja selle arendamise ning vajalike investeeringute tegemise vastu puudub. Sama lugu on ka linnaga. Kummalisel kombel peetakse täiesti loomulikuks, et Suurhall ei suuda ennast ise ära majandada. Ligemale kolmandiku osaluse omanikud on end lihtsalt distantseerinud ettevõtmisest, mis tegelikult suudaks ise hakkama saada ega peaks pommina kellegi jala küljes rippuma.

Paremaks saab alati. Saku Suurhall on praegu koormatud ja täituvus hea, kuid võimalusi veel paremaks toimimiseks leiab alati. Leian, et pealinna ja riigi tähtsündmused peakski linn ja riik suunama Suurhalli katuse alla. Lisaks korvpallile võiksid sinna jõuda olulised mängud ja võistlused käsipallis, võrkpallis, saalihokis, maadluses, vehklemises – üldse kõikidel armastatud aladel. Paraku leiab mõnigi Eesti jaoks tähtis tiitlivõistlus praegu aset kulunud ja väheatraktiivses spordisaalis, kuhu ei oska tulla pealtvaatajad, kust ei saa teha ülekandeid, kus pole sportlastelgi hea.

Äärmiselt oluline on seegi, et Saku Suurhall oleks spordi laiemale kandepinnale mõeldes kättesaadav koolijütsidele ja harrastajatele. Selleks tuleb halli hinnad soovijaile taskukohaseks teha, mis pole võimalik ilma riigi ja linna abita. Kui viimased suhtuksid Saku Suurhalli samamoodi kui teistesse kultuuriasutustesse, siis saaks seda välja pakkuda erinevate ürituste tegemiseks. Estonia, Kumu või kerkiva ERMi amortisatsioonikulu ei kajastu nende piletihinnas, küll aga riigi esindushalli pääsmel.

Loodan väga, et majandusministri endise nõuniku Erkki Raasukese välja pakutud plaan riigifirmade paremaks juhtimiseks püsib tähelepanu keskmes ning otsustajad ei tõsta seda tolmuma mittevajalike teemade riiulile. Isegi siis, kui mõte koondada riigifirmad ühe valdusettevõtte alla ei peaks olema üks ühele kohandatav ettevõtete erineva tegutsemisvaldkonna või muu eripära tõttu, oleks vajalik selgeks rääkida riigifirmade juhtimise ja tulemuslikkusega seotud asjad. Sarnaselt Saku Suurhalliga leidub reserve teisteski riigi osalusega või riigile kuuluvates äriühingutes, kus hea tahtmise ja mõtestatud juhtimise korral saaks teha riigile senisest märksa kasulikumaid otsuseid. Kõike, mis muudab riigiettevõtte tegutsemise efektiivsemaks, tuleb ära kasutada.