Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Foto- ja maalikunsti ühisosa
Kumus avatud foto- ja maalinäitus “Pildiplahvatus” rabab erinevate meediumite julge kõrvutamisega.
Fotokunsti leiutamine 19. sajandi algul tundus tegevat maalikunstile karuteene. Ent samas oli see kindlasti ka üheks põhjuseks, miks me saame praegu nautida Monet’d ja van Gogh’d ning nende impressionistlikke loodusvaateid.
Eesti jõudis impressionismini aastakümneid hiljem. Sellegipoolest ei jätnud fotograafia tulek mõjutamata ka meie 19. sajandi teise poole maalikunsti. Näitusel eksponeeritakse külg külje kõrval portree- ja maastikufotosid koos sarnaste maalikunsti võtete ja vaadetega.
Foto esimesed sammud Eestimaal. 1840. aastaid peetakse Eestis rändfotograafide kümnendiks. Sellele järgnes fotoateljeede teke. 19. sajandi viimasel kahel dekaadil võib rääkida aga alles fotograafia laiemast levikust. Kuigi tollaste fotograafide arvu on keeruline kokku lugeda, võib arvata, et juba 1860. aastateks oli Eestis vähemalt 20 aktiivselt tegutsevat fotograafi.
Ilmselt kõige tuntum Eestis tegutsenud fotograaf oli Georg Friedrich Schlater. Ta jäädvustas 1860. aastatel soolapaberile peamiselt portreesid.
Fotoportreedega kõrvutatakse näitusel näiteks Köleri maalitud portreed keisrinna Maria Fjodorovnast ja Hugo Treffnerist.
Sarnased motiivid fotos ja kunstis. Baltisaksa maalikunstnike üks meelisteemasid olid eestlaste tüpaažid. Need kujutasid tihtilugu pidulikes rahvariietes mängivaid või ketravaid kuldkiharatega neiusid. See oli idealism, enne kui nn Düsseldorfi koolkonna realismi taotlused käsitlesid talupoja elu vähem idüllilisena.
Võiks arvata, et fotograafia suutis olla siin tõepärasem kui maalikunst, kuid see ei pruugi nii olla. Klišeelikud motiivid levisid mõlemas tehnikas ning stereotüüpe toodeti nüüd lihtsalt topelt. Siiski leidub näitusel fotosid, mis on rabavalt ausad ja võiks isegi öelda, et tolle aja kohta kunstipärased.
Üks sellistest on 1900. aastast pärit Reinhold Sachkeri foto vallavanemast. Näha saab vana, valge habemega väsinud meest karmi kangaga ürbis, silmad langetatud, suu pisut lahti ja kaabu almusteks ette ulatatud.
Esimesena turgatab pähe Paul Raua kuulus “Isa portree”, millest õhkub samasugust ehedat raskepärasust ja kurbust.
Näitus
“Pildiplahvatus”
Kumu kunstimuuseum, Weizenbergi 34/Valge 1, TallinnNäitus on avatud kuni 12. jaanuarini 2014