Investeerimisfoorum. Eesti omanik kui väikevend Soomes

“Me müüsime sünergiat ehk 1+1=3. Me võime seda nimetada ühinemiseks, samuti ostuks. Me küll omandasime JanLa Oy, aga tegelikult ühinesime teise omanikuga ehk võtsime ta omale punti,” ütles Rosenberg eelmise aasta aprillis Soomes toimunud tehingu kohta. “Kuna Soome turg on kokkuhoidev, mida meil tuleks siin ka õppida, ja sinna on võõrleegionärina keeruline sisse minna, siis oli sedapidi kommunikatsioon ja mudel meie jaoks väga oluline.”

Kas tammuda paigal või laieneda. Eelmise aasta alguses tekkis Rosenbergi ütluste järgi ettevõttel küsimus, kas leppida senise paigalseisuga või saab veel midagi edasiminekuks teha. “Me ei tahtnud olla nagu maantee ääres asuv bensiinijaam, kust sõidab mööda kindel hulk autosid ja käivet kiiresti ei kasvata. Meil oli valida, kas jääme tiksuma mõõdukas 5–10% kasvus või otsime täiendavaid kasvuvõimalusi. Oli kurb tunne ja tahtmine teha midagi rohkem,” rääkis Rosenberg.

Olukorda analüüsides jõuti järeldusele, et välis­turgudest oli parim väljavaade põhjanaabritel. “Soomes oleme tegutsenud Eesti kaudu viis aastat. Ekspordikäive on 1,6  miljonit eurot ja teenime raha. Kõik on ilus, miks mitte seda poolt arendada,” leidis Rosenberg lahenduse. Algusaastatel müüdi lihtsalt paigaldust, millele pandi materjal kaasa. Prooviti erinevaid teid pidi müüa, kuid ei õnnestunud.

Saadi aru, et põhjanaabrite turg on väga stabiilne. “Turu kaitse on väga tugev, naljalt sinna kedagi sisse ei lasta,” nentis Rosenberg. Tema sõnul sekkus näiteks üks vald hanke võitnud ehitusfirma alltöövõtjate valimisse, kuna Toode oli seal esindatud Eesti ettevõttena. “Vald oleks maksnud kinni ehitusfirmale selle hinnavahe, mis Eesti pojad teeks ja mis Soome alltöövõtjad teeks,” selgitas ta.

Mullu aprillis jõudis Rosenberg oodatud tehinguni: osteti Soome konkurent JanLa Oy. Kuigi paberite järgi on tegemist ettevõtte ostuga, kinnitab Rosenberg, et tegelikult pakkus ta peamise müügiargumendina sünergia tekitamise võimalust. Eesmärk oli jätkata mõlemal firmal oma tegevusega ning koostööga luua kolmas väärtus.

Rosenbergi teatel tuli Soome firma omandamist võtta pigem ühinemisena, kus hakati koostöös sama eesmärki täitma. “See tagas ühise mõttemaailma, mitte mina ei tiri tekki oma poole ja sina oma poole,” kinnitas peadirektor. Tema sõnul sujus tehing ka kiiremini Soome firmajuhi isikuomaduste tõttu, mis väljendusid tavapärasest põhjanaabrist kiirema mõtlemise ja agressiivsuse kaudu.

Firma väärtus kasvas 3 miljoni võrra. “Tänavu mais avasime Oulus tehase ja praegu läheb meil väga hästi,” rääkis Rosenberg. Samuti suutis Toode muuta laoseisu jälgimist. Kui varem olid soomlased harjunud kaks korda aastas inventuuri tegema ning puudujäägid kanti kuludesse, siis nüüd vaadatakse ühiselt IT-platvormilt laos toimuvat.

“Kui kasutada Äripäeva valemit (Rikaste TOPi arvutamismetoodika – toim), et viie aasta kasum koos omakapitaliga, siis selle ostuga tõusis meie ettevõtte väärtus 3 miljoni euro võrra,” märkis Rosenberg. Ettevõte on koos põhjanaabritest partneriga suutnud kasvatada nii käivet kui ka maksueelset tulu (EBIT) geograafilise laienemisega ning teistelt osalistelt turuosa äravõtmisega.

Kui võrrelda Soome ja Balti turgu viimase 15 aasta jooksul, siis tõdeb Rosenberg, et Eesti põhjanaabrid on suutnud rahulikumalt toimetada – majanduskriisi mindi väiksema miinusega, kuna Soome riik suutis langust leevendada, sest suunas keerulisematel aegadel kapitali ehitusturule. Toode suutis kriisiaastad ületada nullilähedase kahjumiga, kui 2009. aastal viis majandussurutis ettevõtte reaalsusesse nii käibe- kui kasumilangusega.

Laienemisel tuleb arvestada logistiliste võimalustega

Eelmise aasta alguseni nimetas Toode ASi peadirektor ­Aivo Rosenberg ettevõtte kodu­turuks Balti riigid ligi 7,5 miljoni inimesega. Tema sõnul on nende äris logistiliseks piiriks, kuhu tasub kaupa viia, 600 kilomeetrit.Rosenbergi teatel on Läti ja Leedu turul praeguses turu­situatsioonis keeruline kasumlikkust saavutada. Mõlemasse riiki on ettevõte pidanud konkurentidest rohkem raha kaasama. Läti turuliidriga võrreldes maksab Toode oma töötajatele kaks korda suuremat keskmist palka. Leedulastega võrreldes pidi Toode oma finantseeringutega ostma pingid, kuid kohalikud konkurendid said selleks kaasata kuni pooles mahus Euroopa Liidu toetusraha.Rosenbergi hinnangul pole Lätis-Leedus paigalseis kinni niivõrd ärimudelis kui varimajanduses ja riigi kunagistes otsustes. Tema sõnul killustas võimalus osta pinke poole hinnaga turu, keegi ei osanud hinnata pingi väärtust. “Nüüd ei saa seal keegi normaalselt elada, normaalselt raha teenida, et seda investeerida ja areneda,” lisas Rosenberg. Lõunaturgudel tehtavale peale siiski ei maksta, kuid sealt teenitavast rahast jääb väheks, et investeerida. Ta näeb eraldi väärtusena, et Läti-Leedu turul on suudetud üle 12 aasta tegutseda.Rosenbergi hinnangul ei tasu ühele turule keskenduda, pigem tuleks arvestada logistiliste võimalustega. “Ühel hetkel võid osutuda väärt partneriks Vene ettevõttele, järgmisel hetkel soomlasele ja miks mitte Läti-Leedu, kus me olemas oleme.”

 

Tasub agressiivselt laieneda

ASi Toode näide“Vene kriis” aastatel 1997–19991999. aastal alustas Toode ­tütarfirma kaudu müüki ­Lätis. 2000. aastal alustati ettevalmistusi müügiks Leedus.müügikäive mln eurodes1998: 2,221999; 2,372000: 3,83kasum eurodes1998: 28 6251999: 84 4182000: 241 313

2008. aastal alanud majanduskriis2012 kevadel ostis Toode Soome konkurendi JanLa Oy.müügikäive mln eurodes2011: 14,262012: 21,22kasum eurodes2011: 582 0092012: 865 700