Puhkepäev. Reklaamimaailma kullaketrajad

Ja kes teab, võib-olla isegi rohkem nalja saavad need, kes ei mäleta, sest praeguses ajakontekstis neid reklaame vaadates ning toonase reklaamitööstuse tausta kuuldes tundub see kõik täiesti uskumatu ja jabur.

Võtkem kas või treileris näidatud reklaami hokimängijast, kes armastab juustu või juba suhteliselt kultuslikuks saanud reklaami kanahakklihast. Praegu poleks sellised reklaamid enam mõeldavad, aga eks aeg on ka muidugi muutunud.

Reklaamimaailma absurdihuumor. “Kullaketrajad” on hea näide sellest, et dokumentaalfilm – eriti Nõukogude elust rääkiv dokumentaalfilm – ei pea olema tõsine ja kaamoslik. Lähiajalugu saab tutvustada ka läbi huumoriprisma, jäädes seejuures tõsiseltvõetavaks ja informatiivseks.

Samas, eks reklaamitööstus ENSVs oligi paras absurdihuumor, nagu tuleb välja filmis kasutatud intervjuudest, ja ma ei kujuta ette, kuidas oleks võinud seda teemat käsitleda tõsiste nägudega. Sest tõesti, kuidas tõsiselt reklaamida midagi, mida tegelikult poest saada ei ole võimalik või mida tegelikult ehk olemaski ei ole?

Filmi algus on tempokas ja tempo kestab viimase veerandini, lõpp kahjuks jääb natuke lahjaks, aga üldpilti see palju ei muuda.

Õppematerjal välismaalastele. Ma soovitaksin seda filmi vaadata kõigil, keda meie lähiajalugu vähegi puudutab, sest kuigi filmis saab palju nalja, on see ka elav meeldetuletus aegadest, mida vähemalt mina uuesti tagasi ei ootaks. Pealegi, ma usun, et suurem osa alla 35aastaseid ei tea, kes oli Peedu Ojamaa ja milline oli tema roll Eesti meedia lähiajaloos, nii et tema töö tutvustamine, olgugi läbi huumori, on tänuväärne.

Jääb vaid loota, et Hardi Volmeril ja Kiur Aarmal on järgmine lähiajalugu dokumenteeriva filmi mõte ja stsenaarium juba peas valmis, sest täpselt nagu Aarma film “Disko ja tuumasõda”, on ka “Kullaketrajad” hea õppematerjal, mida näidata välismaalastele, kes päris täpselt ei tea, mis Nõukogude Liidus toimus, aga keda see teema huvitab.

Filme, mida meie lähiajaloost julgeks ka väljaspool Eestit näidata, ei ole just kuigi palju. Ja mulle tõesti meeldib see, et mõlemad filmid näitavad nõukogude elu läbi huumori-, mitte kaamosprisma, jäädes samas soojaks ja nostalgiliseks.

 

“Kullaketrajad”

Režissöörid: Hardi Volmer ja Kiur AarmaKinodes alates: 29.11