Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Auto maksustamist pole vaja mitte muuta, vaid rakendada
Seaduse muutmise asemel tuleks kindlaks teha, et seda rakendatakse. Juba praeguse seaduse järgi peab sõiduauto olema seotud käibe tekkimisega, et kulu saaks sisendkäibemaksuna arvesse võtta.
Kui seadus ei tööta, tuleb asjaomastel riigiasutustel endale otsa vaadata ja küsida, miks seadus ei tööta.
Kaubanduskoda ei toeta tulu- ja käibemaksuseaduse kavandatavaid muudatusi, mis puudutavad ettevõtte kasutuses olevate sõiduautode maksustamispõhimõtteid.
Kõige rohkem teeb muret see, et uuendatud eelnõud ei lahenda neid probleeme, mille tarbeks seadusemuudatust soovitakse teha.
Mitu lahendust. Praeguses seaduses on olemas mitu lahendust, mis aitavad efektiivselt maksupettustega võidelda. On arusaamatu, miks neid võimalusi pole rakendatud. Kas on probleem ehk hoopis võimekuses ja tahtes/tahtmatuses lahendusi rakendada nii, nagu on olnud seadusandja eesmärk?
Kehtiv käibemaksuseadus ei luba sisendkäibemaksuna arvesse võtta selliste kaupade või teenustega seotud käibemaksu, millel puudub otsene side käibe tekkimisega. Et saaks kasutada mahaarvamise õigust, peab auto olema reaalselt ettevõtluse jaoks kasutuses.
Kas see nii ka tegelikult on, seda saaks maksuhaldur üsna hõlpsasti ettevõtjate käest küsida, kui maksudeklaratsioonidest nähtub, et ettevõtlust ei toimu ja töötajaid ei ole, kuid arvel on siiski hulk kalleid autosid.
Ümbrikupalkade vastu võitlemisel on sellised teavitused positiivset tulemust toonud ja võiks proovida ka siin. Kui on probleem, tuleb esmalt otsida rohtu kehtivast seadusest, mitte asuda uut koostama.
Alustuseks analüüs. Kui aga kehtiv seadus tõesti ei tööta, tuleks välja selgitada, kui palju on ettevõtteid, kus kasutatakse sõiduautosid isiklikuks tarbeks ja kus arvatakse autodega seotud kuludelt arvestatud käibemaksust maha sisendkäibemaksu.
Samuti on vaja analüüsida, millises valdkonnas need ettevõtted tegutsevad, milline on nende käive, kui kaua nad on tegutsenud, kui palju on ettevõttes töötajaid. Alles seejärel saaks täpsemalt vaadata, kuidas ja milliseid abinõusid oleks vaja rakendada.
Lahendusi ei saa siin olla vaid üks. Kindlasti peaks põhjalikumalt analüüsima iga võimaliku lahenduse mõju nii tegutsevatele ettevõtetele kui ka laiemalt ettevõtluskeskkonnale. Mis tahes maksumuudatused ei saa tekkida lihtsalt uitmõtetest ja saada tegelikkuseks ilma põhjalike aruteludeta.