Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Säästmist mõjutab inimtüüp
Säästutoodete pakkumisel ei piisa lihtsalt klientide segmenteerimisest, oluline on töötada välja tooted erinevatele inimtüüpidele. Säästmislahenduste kohta tehtud uuringust selgus, et erinevused inimeste hinnangutes ei sõltunud mitte vanusest, rahvusest või kohustuste olemasolust, vaid pigem inimtüübist.
Tugeva enesekontrollivõimega inimesed ei vaja märkamatuid säästmisabinõusid, näiteks töötasust teatud osa suunamist otse säästukontole. Nad valivad ja kontrollivad ise enda säästmisotsuseid.
Impulsiivsematele inimestele sobiks aga, kui säästmisotsus ja ülekanne oleks tehtud juba enne, kui sissetulekud jõuavad igapäevasele pangakontole
Vähene teadvustamine. Suurt poolehoidu leidis meediakampaania säästmise populariseerimiseks. See on arusaadav, kuna kampaania ei nõua inimese panust – seda võib vaadata ja kuulata, aga see ei sunni langetama säästmisotsuseid.
Vähe on neid, kes on teadvustanud, et nende tulevane pension moodustab varasemast sissetulekust vähem kui poole.
Veel vähem on neid, kes mõistavad, et ka inflatsioonile alla jääv tootlus säästudelt on parem kui säästude puudumine.
Selliste mõttemallide muutmiseks sobiks säästmist toetavad virtuaalsed ja mängulisemad abivahendid, näiteks kulusid näitlikustav rahaplaneerija või säästmiseesmärgi kalkulaator.