• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ukraina piirab protestimise vabadust

    Ukraina parlament kiitis eile heaks rea kitsendusi protestimeeleavalduste korraldamisele.

    Näiteks tuleb uute seaduste järgi kõigil, kes mobiiltelefoni SIM-kaardi ostavad, edastada oma passiandmed ning kõigil, kes edastavad ametivõimude arvates seadusevastase sisuga sõnumeid, saab edaspidi internetiühenduse ära lõigata. Telkide püstitamine avalikus kohas võib päädida vahistamisega ning riigiasutuste blokeerimise eest võib oodata kuni viieaastane vanglakaristus.
    Jõustumiseks vajavad uued meetmed veel president Viktor Janukovitši allkirja, vahendab agentuur Bloomberg.
    "Teatud kodumaiseid ja välismaised jõud kasutavad protestidega seotud sündmusi meie riigi elu destabiliseerimiseks oma eesmärkidel," seisab eelnõu seletuskirjas. "Riik ei saa jääda pealtvaatajaks ja eirata ohtu riigi julgeolekule - olukord vajab viivitamatut sekkumist, et säilitada kord."
    "Seaduste eesmärk on lahendada poliitiline kriis politseimeetoditega ning aktivistide neutraliseerimisega," kommenteeris Bloombergile Penta poliitilise analüüsi keskuse juht Volodõmõr Fesenko. "Opositsioon ja demonstrandid peavad kindlalt nõudma, et president neid seadusi ei allkirjastaks."
    Ukraina parlamendi sammud heidavad tõsist varju demokraatlike normide järgimisele Ukrainas, teatas eile USA välisministeerium oma avalduses.
    "Kui Ukraina pürib tõesti euroopaliku tuleviku suunas, peab riik kaitsma ja edendama Euroopa vabaduse ja rahu aluseks olevaid universaalseid demokraatlikke põhimõtteid ja väärtusi, mitte laskma neid süstemaatiliselt lammutada," seisab avalduses.
    Ka ELi välispoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton väljendas muret inimeste kogunemis- ja sõnavabaduse piiramise üle Ukrainas.
    Ukrainas vallandusid mullu novembris ulatuslikud protestid, kui president Viktor Janukovitš jättis allkirjastamata vabakaubandus- ja assotsiatsioonileppe ELiga, eelistades tihedamat koostööd Venemaaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.