Eesti tööjõu rentijad koguvad tuure

03. veebruar 2014, 00:00

Seda, et Soome tööjõurendifirmad on majanduslanguse tõttu käibest kümnendiku kaotanud, on tunda ka Eesti tööjõurendifirmades, aga murelikuks see neid ei tee.

“Nüüd on hakanud olukord paranema, vahepeal oli palju hullem seis,” nentis personalirendi­firma Barona Eesti OÜ juhataja Peeter Simson, kes kinnitas, et Soome huvi on teinud väikese languse. “Langus on nüüdseks stabiliseerunud ja on ­oodata valdkonna kasvu paranemist.”  Simson ütles, et Barona kontsernil on ettevõtteid Venemaal, Rootsis ja Poolas. “Nii seal kui ka meil on käive suurenenud, ainult Soomes on pisut kahanenud,” märkis ta.

Kauppalehti kirjutas, et majanduslangus tõi eelmisel aastal Soome tööjõurendifirmadele kümneprotsendilise käibelanguse. Eesti teenusepakkujatele tähendas see väiksemat nõudlust Soomest.

Renditud tööjõud ei tekita probleeme. Personali­firma Nordic ProStaff OÜ arendusjuht Rene Merilo ütles, et Soome töörendifirmade edukuse väike langus pole midagi sellist, mille üle muret tunda. “Soome tööpõld kipub iga aasta alguses pisut kitsam olema,” ütles ta.

Merilo sõnul olid Soome ettevõtted eelmise aasta lõpus küll ettevaatlikumad kui varem, kuid tööjõurendifirmadel on väike eelis. “Renditud tööjõust saab võimalusel kiiresti loobuda ja nendega ei pea tegema pikaajalisi plaane,” ütles Merilo.

Seepärast on tööjõurendi teenus tema meelest viimasel ajal tõusuteel ja Soomes on paljud ettevõtted hoopis täielikult rendi peale üle läinud. “Neile on see juba puhtalt juriidilise külje pealt kasulikum, nad vähendavad sellega oma äririski,” märkis Merilo.

Eestis oodata kasvu. Tööjõu värbamis- ja rentimisfirma Manpower keskendub Eesti turule ja tööjõudu riigist välja ei vii. Ettevõtte Baltikumi tegevjuhi Heigo Kaldra sõnul pole Eesti turul tööjõurendi nõudluse kahanemist märgata. “Oleme isegi prognoosinud väikest kasvu. Tööjõurendifirmadel on kasvupotentsiaali veel küll ja küll,” ütles ta. Kaldra sõnul pole paljud väiksemad ettevõtted veel tööjõurendi teenuse kasutamist õppinud.

Merilo hinnangul on Eestis tööjõu rentimine ­aina ülesmäge läinud ja buumijärgne madalseis on möödas. “Sel aastal veel mingeid muutusi märganud ei ole, kuid mullu oli meil käive parem kui 2012. aastal,” ütles ta. Tema sõnul on üha enam ettevõtteid hakanud ära kasutama võimalust palgata töölisi projekti­põhiselt. “Eestis on see eriti menukas elektroonikatööstuses, kuid sama on hakanud tegema ka suuremad ettevõtted,” märkis Merilo.

Tööjõudu on vaja sisse tuua. Kaldra sõnul on Eestis mõne valdkonna spetsialistidest puudus, ja seda aitaks lahendada tööjõu rentimine. “Eestisse võiks ja peaks tööjõudu hoopiski sisse tooma. Riigi vastuseis sellele on aga päris suur,” ütles ta.

Simsoni sõnul on Euroopa Liidus tööjõuliikumine lihtsam ja seega väga paljupabereid määrima ei peagi.

“Igal pool on tööjõupuuduse probleem,” märkis ta. Praegu tekitab spetsialistide puudus tema sõnul olukorra, kus tööjõu nappuse tõttu jäävad innovatiivsed ettevõtted riiki tulemata. Samuti tekitab spetsialistide puudus töötajate üleostmise. “IT-valdkonnas käib juba pikemat ­aega töötajate liikumine ühest ettevõttest teise,” märkis Simson.

Minejad tulevad tagasi. Soome tööle minek on Merilo sõnul jätkuvalt menukas, ent tööjõu lahkumisest ei tasu tema meelest probleemi teha. “Trend pole selline, et kõik jooksevad laiali. Paljud, kes lähevad, tulevad ka tagasi, mina ei muretseks,” märkis ta. “Inimesed tahavad ikka paremini elada ja Soome minek annab paljudele selleks võimaluse, eriti noortele. Soomes on kergem peale hakata, sest isegi abitöölisele makstakse Eesti spetsialisti palka.”

Simson ütles, et paljud, kes on Soome läinud, käivad seal ainult tööl ja nende kodu on siiski Eestis. “Vähe pööratakse tähelepanu, et need inimesed toovad suurema osa rahast lõpuks Eestisse tagasi.”

  • Soome personali­firmadel seisab ees ühinemisi ja ülevõtmisi

Soome majanduslangus on raskendanud personalirendi­firmade olukorda, kirjutas Kauppalehti möödunud nädalal. Varem õitsenud ala kaotas mullu tulust koguni kümme protsenti.

Soome tööjõurendifirmad tunnistavad turu tagasilangust, kuid jäävad valdkonna tuleviku suhtes optimistlikuks.

StaffPointi kontserni tegev­direktor Mika Kiljunen rääkis Kauppalehtile, et ettevõte teeb juba mõnda aega paremate tulemuste nimel investeeringuid. Personali­teenustega tegelevad sajad väikesed ettevõtted, kuid Kiljuneni sõnul on oodata nende ühinemisi ja ülevõtmisi. Näiteks ostis StaffPoint ­oktoobris ära Duunipaikka Oy ja ühines alles aasta tagasi ettevõttega HR House.

Kiljuse sõnul annab tööjõurendi valdkonnale kasvutuge see, et Soomes on ajutise tööjõu osakaal endiselt ainult 1%.

Kiljuneni sõnul on tööväge keeruline leida, mistõttu üritab StaffPoint oma personalist kinni hoida.

Nõudlus vähenes igas tööstusharus. Praeguse Soome turuliidri, personalifirma Barona Groupi tegevjuhi Markus Oksa sõnul vähenes eelmisel aastal rendi­lepingu nõudlus peaaegu kõikides tööstusharudes.

Firma eelmise aasta orgaaniline kasv oli 3,5 protsenti, mis oli oodatust parem. Oksa ütlust mööda pole Baronal aga praegusel turul palju rohkem töötajaid vaja, sest neil on mitu­sada alalist töötajat olemas.

Langus pole püsiv. Kauppalehti analüütiku Ari Rajala sõnul on tööjõurendi ja personaliteenuste valdkond juba kaua kõige kiiremini kasvanud – aastakäive on üle miljardi euro.

“Aastal 2008 olid renditöösektori kasvunäidud väga karmid, kuid 2009. aasta kokkuvarisemine oli lausa jõhker. Aastatel 2010 ja 2011 kasv kiirenes ja valdkonna ülejäänud majanduses liikus müügitulu kasv 15–20 protsenti,” selgitas Rajala.

Tööjõu rendi valdkond on järsult kõikunud: aastal 2005 kasvas valdkonna käive poole võrra, 2009. aastal langes aga korraga 30 protsenti.

Rajala usub siiski, et tööjõud rentivatel firmadel on ees helge tulevik. “Tööjõurent võib ka tulevikus olla üks kasumlikumaid kasvuvaldkondi. Möödunud kolme aasta investeeritud kapitali toodang on valdkonnas olnud pea 60 protsenti ja sellise kasumini on küündinud vaid karusnahatootjad ning õigusbürood,” märkis Rajala.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    02. February 2014, 18:05
    Otsi:

    Ava täpsem otsing