Alternatiivne investeering

Vaatasin ka teisi osta.ee oksjoneid, kus on hiljuti müüdud Eesti taasiseseisvumise järgseid rahatähti. Hinnad on tõusnud ja mitte vähe.

Investeering? See tekitab küsimuse, kas need rahatähed võiksid täiendada investori portfelli. Maailmas on investoreid, kes vaba raha rahatähtede hinnatõusuga arvestades nendesse paigutavad. Siiski on nad vähemuses võrreldes kollektsionääridega, kes tunnevad rõõmu järjekordsetest ostudest ja oma kogu täiendusest. Ühtlasi loodavad nad ehk kupüürid soetushinnast mitte väga palju odavamalt hiljem ära müüa, kui vaimustus hobi vastu raugeb või olud sunnivad.

Pangatähtede kogumine on suhteliselt noor harrastus, mis võttis laiemalt vedu alles 1950. aastatel. Rahatähed ise on üpris vana leiutis – “Made in China” 7. sajandil.

Nii investeerimise kui ka kollektsioneerimise seisukohast ei ole rahakoti vahelt võetud pangatäht kuigi ihaldatav, kui see just ei ole väga haruldane. Harulduse hindamiseks on vaja välja ­uurida, kui palju neid trükiti. Edasine on juba hinnaguline: kui palju neid alles on ja millises seisukorras. Keskpangad tõmbavad aja jooksul pangatähti ringlusest välja ja asendavad neid uuematega. Pangatähe seisukord on ülioluline. Seetõttu eelistatakse pangatähti, mis pole käibel olnud (säilivussümboliks UNC), eriti head on (kesk)panga turvapakendis rahatähed. Murdekohad, kulumismärgid, nurkade murdumine ja määrdumine alandavad asjahuviliste jaoks rahatähe hinda.

Rahatähe vanus ei tähenda ilmtingimata selle väärtuslikkust. Näiteks Saksamaal oli hüper­inflatsiooni ajastul rahatähtede väärtus nii väike, et neid võiks nimetada suisa makulatuuriks. Räägitakse sellest, et palgaläbirääkimised ja töötasu maksmine toimusid siis mitu korda päevas ja seejärel tormati kohe poodi. Keegi olevat rahakoormaga käru poe ukse taha jätnud, et vaadata, kas seal on veel saia müügil. Tagasi jõudes avastas ta, et käru oli varastatud, raha aga tänavale kallatud – sellega ei olnud vargal midagi peale hakata.

Kuigi suurem osa nendest rahatähtedest on jätkuvalt väga odavad, leidub ka haruldasi Saksamaa ja Austria hädaaja rahatähti (Notgeld), sest riigipank ei suutnud piisavas koguses ametlikku raha trükkida ja levitada. Raha trükkisid paljud omavalitsused, pangad, era- ja riigiettevõtted – igaüks selliseid, nagu heaks arvas.

Seega nagu teistegi harrastuste puhul, on siin olulised teadmised. Kuidas muidu eristada tavalist rahatähte erilisest ja väärtuslikust.

Hinnatõus. Austraalia-keskne kollektsioneeritavatesse varadesse investeerimise raamat toob mõne hinnatõusu näite. Käibele mitte jõudnud värskuses 1936. aasta Austraalia Riddle/Sheeneni 10 šillingiline pangatäht maksis 1967. aastal 15 Austraalia dollarit. 2008. aasta detsembris maksis sama pangatäht 12 750 Austraalia dollarit, mis teeb 41aastase hoidmisperioodi keskmiseks aastatootluseks 17,4%. Samas seisukorras 1961. aasta Austraalia Coombs/Wilsoni 1naelane pangatäht maksis 1967. aastal 10 dollarit ja 2008. aasta detsembris 37 500 dollarit, mis tegi keskmiseks aastatootluseks 21,6%.

Suur külastavus. Tulles tagasi Eesti 100kroonise oksjoni juurde, oli üllatav see, kui palju seda pakkumist vaadati. Ilmselt oli oma roll selles, et Eesti suuremad meediaväljaanded kirjutasid sellest uudise. Pakkumist vaadati 64 370 korral.

Osta.ee keskkonna omaniku Allegro Balticsi ärijuht Toomas Raist ütles, et see 100 krooni oksjon oli viimase aja üks suurema külastusega oksjoneid. Tema sõnul on ka eelmised suure külastusega oksjonid olnud kas humoorikad või erakordsed. “Näiteks telefonioksjon vaimuka kirjeldusega, mida vaadati 51 797 korda, või politsei- ja piirivalveameti müüdud laev 22 068 külastusega,” tõi ta näiteid. “2014. aastal lisati kohtingu oksjon, mille sulgesime müüja palvel, kuid vaadata jõuti seda 81 395 korda. Läbi aegade suurima külastusega oli lumehange oksjon 593 749 külastusega.”

Raha on osta.ee’s üsna populaarne. Osta.ee kollektsioneerimise kategoorias müüdi rahatähti 2013. aastal 98 179 kokku 1 014 495 euro väärtuses. Võrdluseks – Tallinna börsil oli Arco Vara aktsia eelmise aasta käive 1,48 miljonit eurot.