SEB Balti üksuste kasv jäi tagasihoidlikuks

Puhaskasumi osas oli Baltikumi  kolme aasta kasvueesmärk aastateks 2012-2015 15% ja igal aastal 5% kasvueesmärk. Balti üksuse kasum kasvas 3%. Kõik ülejäänud üksused ületasid eesmärki.

SEB Eesti üksuste kogu 2013. aasta kasum kasvas aastaga 1,1%, 73,9 mln eurole. SEB Eesti tegevustulud vähenesid aastaga 1%, 132,1 mln eurole ja tegevuskulud vähenesid 0,8%, 62,1 mln eurole.

„Eesti 2013. aasta majanduskasv jäi oodatust tagasihoidlikumaks. Potentsiaalist mitu korda väiksema kasvu tingis meie peamiste ekspordipartnerite kesine majanduskasv. Aasta lõpp oli siiski juba optimistlikum, mis lubab arvata, et Eesti majanduskasvu põhi jäi kolmandasse kvartalisse. Hoolimata viletsast kasvust oli see äriliselt aktiivne aasta, kus kliendid tegid suuri ja olulisi finantseeringuid,“ kommenteeris SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt. „Lähiaastatel Eesti oma potentsiaalilähedase, 3-4-protsendilise majanduskasvuni ei jõua. Põhjuseks on muu hulgas see, et oodata on paariaastast madalseisu Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamises, mis aitas meil kriisiaastatel majandusel hoogu sees hoida.“

SEB panga laenuportfell ettevõtetele paisus 2013. aastal 10 protsenti ning sama suurt kasvu ootame ettevõtete laenu- ja liisinguportfellile ka selleks aastaks, jätkas ta.

„SEB oli tegev pea kõikides Eestis toimunud suuremates finantseerimistes, millest kolm kõige märkimisväärsemat olid Tallinki 120 mln eurone võlakirjaemissioon ning Ülemiste keskuse laiendamise ja Starmani ülevõtmise rahastamine,“ ütles ta. „Rõõm oli finantseerida mitut sellist tehingut, millega kohalik kapital ostis endale välisettevõtete siinsed tegevused. Nii mõnigi välisettevõte mõistis eelmisel aastal, et Eesti turg on ja jääb talle väikeseks, ning lahkus. Heameel on selle üle, et kohalikul kapitalil oli jõudu ja tahtmist need tegevused üle võtta.“

„Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) turul oli samuti aktiivne aasta. SEB finantseeris enam kui 2900 VKE laenuprojekti kokku ligi 226 mln euroga. Oli näha, et VKE-d laienevad üha enam välisturgudele, sest üle 2 mln eurose käibe saavutamiseks peab ettevõttel olema vähemalt mingisugune ekspordipotentsiaal. Oluliselt paranes ettevõtete laenukvaliteet: mitte töötavate laenude osakaal on langenud alla 2 protsendi, viimati oli see nii 2008. aasta alguses,“ mainis Unt.

„Eraklientide laenuportfell hakkas 2013. aastal esimest korda pärast 2008. aastat taas kasvama. SEB väljastatud uute eluasemelaenude maht oli eelmisel aastal võrreldes 2012. aastaga 33,5 protsenti suurem. 70 protsenti eluasemelaenudest võetakse laenumaksekindlustusega,“ lisas ta. „Oodata on eraisikute laenuturu jätkuvat aktiveerumist: ka tänavu peaks see umbes 20 protsenti kasvama. See tähendab, et Eesti elamukinnisvara turg jõuab järgmisel aastal 2006. aasta esimese poole tasemele.“

Deposiitide kasv on kahanenud viimaste aastate 10 protsendilt 5 protsendile. See on märk, et inimeste kindlustunne on paranenud, mistõttu ollakse valmis rohkem tarbima. Tugevama kindlustunde toel suurenes jaetarbimine eelmisel aastal 7 protsenti.