Kolmele ehituseelnõule pikk muudatuste tähtaeg

Majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase sõnul on tegu uute terviktekstidega, millega tutvumine võtab kahtlemata aega. "Kindlasti on siin ka mitmeid huvigruppe ja nende arvamusi ning ettepanekuid on majanduskomisjonile juba laekunud pärast eelnõude riigikokku jõudmist. Sellest ka ühe kuu pikkune ettepanekute esitamise tähtaeg," ütles ta.

Riigikogu pressiteate kohaselt toimus majanduskomisjonis täna eelnõude sisu üle elav arutelu, see puudutas näiteks detailplaneeringuid, kinnisvaraomaniku või tarbija huvide kaitset, ehitusjärelevalve regulatsiooni ja selle järelevalve kvaliteeti, ehitiste kasutuslubade küsimusi, sanktsioone ebaseadusliku tegevuse eest, kohaliku omavalitsuse, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning tehnilise järelevalve ameti rolli ehituse ja planeerimise valdkonnas.

Majanduskomisjoni liikmete tõstatatud teemad puudutasid ka väga erinevaid tahke antud valdkonnast nagu elektritööd, erateede avalik kasutamine, kõnniteede hooldus ja muu taoline.

Komisjonile seaduseelnõusid tutvustanud ja arutelus osalenud justiitsminister Hanno Pevkur selgitas, et justiitsministeerium on seaduseelnõusid ette valmistatud ligi kolm aastat ning protsessi on olnud kaasatud üle 70 osapoole.

Mahukate terviktekstide väljatöötamise eesmärk oli tuua ehituse ja planeerimise senine regulatsioon ühte tervikusse. Kolm seadust peaks kava kohaselt jõustuma 1. juulist 2015. aastal.

Majanduskomisjon otsustas täna saata ehitusseadustiku eelnõu, planeerimisseaduse eelnõu ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu täiskokku esimesele lugemisele 25. veebruaril ja tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. märts.

Eelnõude väljatöötamisele eelnes kodifitseerimine ja eelnõude kirjutamisel analüüsiti ka paljude teiste riikide vastavaid regulatsioone. Ehituseadustik koondab ühte mitmed ehitisi puudutavad valdkonnad nagu üldehitised, elektripaigaldised, sideehitised, survetorustikud ja -anumad, raudteerajatis ning seda teenindavad rajatised, lift, köistee ja muud tõsteseadmed, teed, ehitised avalikus veekogus ning riigikaitselised ja julgeolekuasutuse ehitised.

Lisaks on seadustikus reguleeritud nõudeid energiatõhususele ning ehitise kaitsevööndile, ühitatud järelevalve ja vastutuse sätteid. Samuti täiendatakse või tuuakse täiesti uuena seadustesse sisse hea ehitustava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning asjatundlikkuse põhimõtted.

Ehitusseadustik on ligi 50 lehekülge, planeerimisseadus ligi 60 lehekülge, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ligi 30 lehekülge pikad. Kolme eelnõu seletuskirjade maht on kokku 400 lehekülge.