Tubli loomus armatuurvõrgust

Õige pea koliti tootmine suuremale rendi­pinnale ja tasapisi laiendati seadmeparki. “Ühe järgmistest vajalikest masinatest saime osta tänu sellele, et olin maha müünud oma korteri,” lisab Eesti Traadi ostu-müügijuht ja üks omanikke ­Andres Niineorg.

Maardu linnas asuv tootmishoone, kus Eesti Traat rendib 2700 ruutmeetri suurust pinda, on väliselt üsna kulunud – roostetavad uksed ja osa aknaruute vineeriga asendatud. Kulunud ja väsinud paistab ka enamik tsehhi tootmisseadmetest. Aga seda vaid väliselt. Vana rauda juhib tegelikult noor aju ehk tänapäevane elektroonika. Vanarauale on uue hingamise andnud ettevõtte oma töötajad eesotsas tootmisjuht Valdo Kooliga.

Eesti Traadi täisautomaatsed seadmed toodavad müüritise ja betooni armeerimise tooteid, nagu armatuurvõrgud, vuugisarrused, müürivõrgud, ­distantskandurid, rangid. “Kõik meie tooted peavad vastama rangelt standarditele. Kui sa teed omaloomingut, siis on midagi väga valesti,” räägib Maan­di. “Ega meie tootmises midagi tehnoloogiliselt päris uut ei ole. Osa tooteid on pärit ajast, kui maailmas betoneerima hakati, aga need tooted müüvad siiani hästi.”

Oma firma loomise idee tekkis Raigo Maandil ja Andres Niineorul 1990ndate lõpus, kui nad töötasid koos ABC ehitusmaterjalide müügi­ketis. “Austriast imporditud bi-armatuuri ehk vuugisarruseid müüdi siin mitu korda kallimalt, kui see meie arvutuste kohaselt maksta võiks,” lausub Maandi. “Kui hakkasime otsima, kas keegi ­Eestis bi-armatuuri teeb, tuli meie imestuseks välja, et ei keegi.”

Eestis konkurente ei ole. Bi-armatuuri kasutatakse kergplokkide müüritises ja vajaminevad kogused on vägagi suured. Ka mitu teist toodet, näiteks mitmes mõõdus armatuurvõrk, müürivõrk ja tri-armatuur, on tootmisse võetud just seetõttu, et keegi teine Eestis ei suuda pakkuda täit valikut. Koduturul pakub neile üksikute toodete puhul mõnevõrra konkurentsi vaid Elme Metall, mis samas on Eesti Traadile väga hea koostööpartner olnud. Küll aga pakub Eesti Traat ise juba konkurentsi Skandinaavia turul.

“Kui me aastaid tagasi ostsime kasutatud töökorras armatuurvõrgu masina Hollandi ettevõttelt, mis on üks suuremaid tehaseid Euroopas, siis nüüd see tehas meile enam oma kasutatud tri­-armatuuri masinat ei müünud,” toob Niineorg võrdluse. “Hollandlased teavad väga hästi, et meist on saanud neile konkurendid Norra ja Rootsi turul.”

Lubadustest tuleb kinni pidada. Niineoru kinnitusel on ettevõtte üks olulisemaid  edu tegureid tarnekindlus. “Kui me oleme kliendile lubanud, et nad saavad kauba kokkulepitud ajaks, siis nii ka on,” rõhutab ta. Eesti piires veetakse kaup laiali oma autoga, eksportkauba veoks ostetakse  transporditeenus sisse.

Et nii tootmistehases kui ka klientidel oleks üht põhitoodet, vuugisarruseid, hõlpsam transportida ja ladustada, on Eesti Traat välja töötanud uudse pakendi, mis koosneb metall-lintidest ja neljast puuklotsist. “Kaitsesime pakendi kasuliku mudelina ära, et konkurendid seda tasuta üle võtta ei saaks,” seletab Maandi. “Meie rootslastest konkurentidel kulub 5000 armatuursõrestiku pakkimiseks üks tihu puitu, meie kulutame sama koguse pakendamiseks ainult neli lauda.”

Eesti Traadi toodangust kaks kolmandikku müüakse koduturul ja peamiselt edasimüüjate kaudu. See on ettevõtte teadlik taktika. “Maandame riski, et meile ei jääks mingi suvaline ehitusfirma võlgu,” selgitab Maandi. “Kui suured rahvusvahelised poeketid meile võlgu jäävad, siis see on hea võlg, sest nemad maksavad oma võla kindlasti ära. Parem anname enda kasumist natuke rohkem ära ja müüme edasimüüjate kaudu.”

Ja nii nagu mitu korda kogu vestluse ajal, täiendab ka siinjuures üks kompanjon teise mõtet lennult. “Parem on jätta müümata, kui müüa ja pärast seda raha mööda ilma taga ajada,” lisab Niineorg.

 

OÜ Eesti Traat

Asutatud 30.11.2005Omanikud: Raigo Maandi (arendusjuht), Andres Niineorg (ostu-müügijuht) ja Valdo Kool (müügijuht)  Toodab müüritise ja betooni armeerimistooteid. Peamine toore ostetakse Valgevenest.Ekspordib 30% toodangust, peamiselt Norrasse, Rootsi, Lätti. Eestis müüb peamiselt edasimüüjate kaudu.Töötajaid 16

Kronoloogia:2006 veebruaris osteti ­Austriast kasutatud bi-armatuurimasin ning hakati tootma vuugisarrust.2007 registreeriti kasulik mudel vuugisarruste pakendamiseks.2008 veebruaris käivitati armatuurvõrgu tootmisliin, aprillis soetati tri-armatuuri liin.2009 mais valmis enda ehitatud müürivõrgu masin.2011 jaanuaris hakati tootma painutatud armatuuri.2012 osteti Jõelähtme vallas 5,2 ha maad, kuhu plaanitakse ehitada tootmishoone.

 

Head partnerit oleme hoidnud

Timo Riitmurru, ASi ESPAK Viljandi juhatajaSee oli meile üllatus, kui Eesti Traadi juhid teatasid, et meie kauplus on nende toodangu üks suuremaid edasimüüjaid. Meie klientide seas on suuri ehitusettevõtteid ja meie kandis on viimastel aastatel ehitatud päris palju suuri põllumajandusobjekte, kus tuli teha palju betoonitöid. Kui enamik ehitusmaterjalide müüjatest hoiab sees väiksemat mõõtu traatvõrku, siis meil on piisavalt lao­pinda, et hoida ka suuremaid mõõte sees. Sellise traatvõrgu ruutmeeter on odavam. Kui ehitajal on vaja suur põrandapind betoneerida, saab ta seda suurema traadiga palju kiiremini ja odavamalt teha.Koostöö Eesti Traadiga on meil aastaid sujunud. Oleme seda poliitikat hoidnud, et kui meil koostöö ja läbisaamine on hea, siis ei ole põhjust partnereid vahetada ja iga väikese hinnatõusu pärast teiste juurde joosta.

 

Milline vanasõna iseloomustab kõige paremini teie tegevust?

Raigo Maandi, OÜ Eesti Traat arendusjuht ja üks omanikMida kõrgemale sa ronid, seda kaugemale sa näed. Kui oled kõrgemale tõusnud, siis näed, kui palju tegelikult maailm suurem on. Kui me esimest korda ühe oma suure ­Norra kliendiga kohtusime, ütlesid nad, et toogu me neile armatuur­võrku korraga 4000 tonni ehk ühe laeva täis. Siis saime alles aru, kui väikesed me tegelikult oleme. Ütlesime, et vabandust, sellist kogust me praeguse tootmisvõimsuse juures ei suuda teha. Norrakad on siiski jätkuvalt meie kliendid.

 

Mis on kiire kasvu põhjused?

1. Uued ekspordikliendid. Norras, Rootsis, Taanis ja Lätis on partneriteks edasimüüjad. Soomes edasimüüjaid pole, seal läheb toodang põhiliselt eestimaalastest ehitajate kaudu. Ettevõtte tootmismaht on igal aastal kasvanud. Suvel on tellimusi nii palju, et töö käib kahes vahetuses. 

2. Hea läbisaamine konkurentidega. Eesti turg on niivõrd väike, et teiste metalli­müüjatega peab hästi läbi saama. Kui sul mingit materjali napib, ostad selle konkurendi käest, ja vastupidi. Toorme tellimine käib tavaliselt kaks kuud ette ning kunagi ei tea, millal võib suur tellimus tulla.

3. PRIA toetus põllumeestele. Kõik laudad, siloaugud ja küünid on armatuuritootjatele väga head objektid. Viimastel aastatel pole PRIA loomakasvatusehitise investeeringutoetust jaganud.

 

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.Äripäeva Gaselli TOP ilmub 20. veebruaril. Lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010–2012. 2010. aasta müügitulu peab olema üle 100 € ja 2012. aasta oma alla 13 mln €.