Ligi: Eestil euroraha kasutamisel väljumisstrateegia

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 25. veebruar 2014 kell 12:05
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi: Eestil euroraha kasutamisel väljumisstrateegia
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil Eestil n.ö väljumisstrateegia, kuna on teada, et riigi jõukuse kasvades ELi toetus väheneb. Ansipi sõnul on euroraha kasutuse peamine tingimus, et see peab panustama Eesti konkurentsivõime kasvu.
Nii püütakse vältida investeeringuid, mis tekitaks tulevikus jooksvaid kulutusi, keskendudes investeeringutele, mis tagavad majanduse arengu pikemas perspektiivis.
"Et me ei võtaks probleeme ühekordse rahaga, vaid lahendaksime neid," selgitas Ligi valitsuse erakorralisele istungile järgnenud pressikonverentsil. "Eelmisel perioodil me ei olnud sama targad raha kulutamisel."
Praegu on Eesti SKP Ligi sõnul 71% ELi keskmisest (aastal 2004 võrdluseks 58%), toetuste vähenemise piir on 75%.
Valitsus kinnitas täna plaani ELi järgmise eelarveperioodi struktuurivahendite kasutamiseks, mis tuleb nüüd lõplikuks kinnitamiseks veel Euroopa Komisjoniga läbi rääkida.
Kokku saab Eesti ELi struktuurivahenditest 5,9 miljardit eurot, võrreldes 4,6 miljardi euroga eelmisel eelarveperioodil. Sellele võib veel lisanduda raha Rail Balticu jaoks ja ka Eesti ja Läti vahelise kõrgepingeliini ehituseks, rääkis peaminister Andrus Ansip.
Komisjoniga läheb läbirääkimisele nii raha kasutusotstarve kui edu mõõtmise indikaatorid. Ansip avaldas lootust, et läbirääkimised Euroopa Komisjoniga saavad läbi võimalikult kiiresti. Siis saaks hakata uue perioodi vahendeid kasutama.
Ansipi sõnul on euroraha kasutuse peamine tingimus, et see peab panustama Eesti konkurentsivõime kasvu. "Kui siiani oleme euroraha toel korda saanud suure osa riigi taristust - teed, hooned, torud -, siis nüüd on keskmes tark majanduskasv ning inimeste heaolu ja konkurentsivõime tõstmine tööturul osalemiseks," ütles Ansip.
Liigendatult läheb kõige suurem osa uue eelarve vahenditest ehk 965 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluspoliitika toetamiseks. "Et eesmärk ongi Eesti konkurentsivõime kasv, siis see valdkond peabki ka rahasummade mõttes prioriteetne olema," ütles Ansip.
Majandusminister Juhan Partsi sõnul on uue perioodi "poliitika nihe" kaasa aidata majanduse kvalitatiivsetele struktuursetele muutustele, mis looks majanduses eeldused kõrgemapalgaliste töökohtade osakaalu kasvuks.
Eelmisest perioodist kolm korda enam suunatakse ELi toetusi uuel perioodil e-ühiskonna arendusse, mis hõlmab ka investeeringud baasinfrastruktuuri.
Jätkub ka korterelamute renoveerimine ELi toel.
Haridusminister Jaak Aaviksoo tsiteeris president Toomas Hendrik Ilvese aastapäevakõnet, et õpetajate madalate palkade ja haridusreformi vastu sõdimisel on tagajärjed ning rõhutas, et haridusreform on paratamatu ja pöördumatu. "Osa reformi toimimise garantiist on ka ELi toetus," ütles Aaviksoo. "Õppida tuleb seda, mida on vaja."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum